Riigikogus läbis esimese lugemise Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Mati Raidma, Kalvi Kõva, Andres Metsoja, Deniss Boroditši, Jevgeni Ossinovski ja Einar Vallbaumi algatatud maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (43 SE). Nelja fraktsiooni esindajate algatatud eelnõuga võimaldatakse ettevõtetel kaevandada kehtestatud aastamäärast seitsme aasta jooksul vähem kaevandatud põlevkivi tagantjärele.

Tulenevalt 2008. aastal vastu võetud otsustest on põlevkivi kaevandamise määr 20 miljonit tonni aastas. Alates 2009. aastast on ettevõtete kaevandamismahud kokku olnud keskmiselt 14,7 miljonit tonni aastas ning keskmiselt on jäänud kaevandamata 4018 tuhat tonni põlevkivi aastas.

Eelnõu algataja esindaja Deniss Boroditši sõnul on tänane põlevkivi kaevamise regulatsioon jäik. „Põlevkivisektori olukord on väga tugevas sõltuvuses väliskeskkonna mõjudest nagu elektribörsi hind või nafta hind. Seetõttu on oluline, et sektoril oleks võimalik kiiresti ja lihtsalt reageerida erinevatele väliskeskkonna mõjudele. Eelnõuga loodav regulatsioon annab võimaluse operatiivselt suurendada kaevandamismäära, kui väliskeskkonna tegurid on soodsad, ning seejuures keskkonda seni lubamata ulatuses mõjutamata,“ ütles Boroditš.

Põlevkivisektori osatähtsus riigi sisemajanduse koguproduktis on ligikaudu 2,9 protsenti. Sektori käekäigust sõltub Ida-Viru maakonna majandusareng ja sotsiaalne heaolu. Näiteks on ühe miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks ja töötlemiseks on vaja luua ligi 450 töökohta. Sama koguse põlevkivi kaevandamise eest makstakse riigile keskkonnatasu ligi 2,4 miljonit eurot, millest laekub märkimisväärne osa kohalike omavalitsuste eelarvetesse.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Artur Talvik tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Talviku üks peamisi etteheiteid oli eelnõuga kiirustamine. Tema sõnul tuleks põlevkivi võimalikult hästi väärindada ja võimalikult palju arvestada keskkonnamõjusid selle juures.

Hääletusel oli eelnõu tagasilükkamise poolt 13 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetus ja eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute tähtaeg on 10. juunil.

Riigikogu võttis vastu viis otsust:

Riigikogu kiitis 81 poolthäälega (erapooletuid 1) heaks Riigikohtu esimehe algatatud Riigikogu otsuse “Riigikohtu liikme Jüri Ilvesti kohtunikuametist vabastamine” (34 OE). Otsuse järgi vabastatakse Jüri Ilvest kohtunikuametist alates 18. jaanuarist 2016 tema enda soovil seoses pensionile jäämisega.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams, kes tõstis esile Jüri Ilvesti panust Eesti kriminaalkohtupidamise süsteemi toimimisse. Riigikogu täiskogu tunnustas Jüri Ilvesti tööd ja tegevust aplausiga.

Riigikogu kiitis 78 poolthäälega (erapooletuid 2) heaks Riigikohtu esimehe algatatud Riigikogu otsuse “Paavo Randma Riigikohtu liikmeks nimetamine” (35 OE). Otsuse järgi nimetatakse Paavo Randma Riigikohtu liikmeks alates 1. septembrist 2015.

Riigikohtu liikme kandidaat Paavo Randma pidas oma ettekandes vajalikuks, et õigussüsteem tagaks kriminaalprotsessis lisaks süüdistatava huvide kaitsele ka kannatanu huvide kaitse. Samuti pidas Randma oluliseks õigusruumi stabiilsust ja kohtulahendite juriidilise keele arusaadavust tavakodanikule.

Riigikogu kiitis 71 poolthäälega (vastu 1, erapooletuid 2) heaks keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine” (44 OE).

Otsuse järgi kutsutakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogust tagasi Aivar Kokk, Kalev Kotkas, Tõnis Kõiv ja Rein Randver ning nimetatakse nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Aivar Kokk, Valeri Korb, Kalvi Kõva ja Mati Raidma.

Riigikogu kiitis 47 poolthäälega (vastu 34) heaks keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine” (45 OE).

Metsaseaduse kohaselt koosneb Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu üheksast liikmest, kellest kaks nimetab Riigikogu. Otsuse järgi nimetatakse RMK nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Jaanus Marrandi ja Andres Metsoja.

Läbirääkimistel sõna võtnud Priit Toobali sõnul peaks üks RMK nõukogu liige olema opositsioonisaadik ning seetõttu Keskerakond seda eelnõu ei toeta.

Riigikogu kiitis 51 poolthäälega (vastu 27, erapooletuid 2) heaks majanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Eesti Arengufondi nõukogu liikmete nimetamine” (46 OE).

Eesti Arengufondi seaduse kohaselt koosneb Arengufondi nõukogu üheksast liikmest, kellest viis nimetab Riigikogu. Neist kaks on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Otsuse järgi nimetatakse Arengufondi nõukogusse Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Jevgeni Ossinovski ning ettevõtluse ja üldsuse esindajatena Sven Papp ja Mart Einasto.

Kolmas Arengufondi nõukogu liige ettevõtluse ja üldsuse esindajana on Ville Jehe, kelle nõukogu liikme volitused kehtivad 2017. aasta 13. maini. Lisaks on Arengufondi nõukogus kaks ülikoolide esindajat ja kaks valitsuse esindajat.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (23 SE), millega võetakse täielikult üle Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv. See sätestab liikmesriigi kohustuse koostada merestrateegia, et saavutada mereala hea seisund.

Merestrateegia koostatakse keskkonnaministeeriumi juhtimisel mereala kaitseks ning hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhin tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ning Märt Sults kritiseeris keskkonnaministeeriumi tööd.

Riigikogus oli esimesel lugemisel veel üks eelnõu:

Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 täiendamise seaduse eelnõu (4 SE), millega soovitakse lisada riigipühade hulka teine ülestõusmispüha. Eelnõu jõustumisel suureneks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni.

Eelnõu arutelu jäi pooleli seoses Riigikogu tööaja lõppemisega ning see jätkub 10. juunil. Samuti on kultuuriminister Indrek Saare ettekanne „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ 2014. aasta täitmise aruande kohta kavas 10. juuni istungil.

Istungi stenogramm 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]