Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis näeb ette nelja ministeeriumi vastutusvaldkondade muutmist ning nimetab põllumajandusministeeriumi ümber maaeluministeeriumiks.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (36 SE) eesmärgiks on korraldada ümber justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi vastutusvaldkonnad, et tagada valdkondade terviklikum juhtimine, selgem vastutuse jaotus ning aidata kaasa dubleerimise vähendamisele ja tihedama koostöö edendamisele valitsusasutuste vahel.

Eelnõu kohaselt nimetatakse põllumajandusministeerium ümber maaeluministeeriumiks ning konkurentsijärelevalve korraldamine viiakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi valitsemisalasse.

Samuti näeb seadusemuudatus ette, et siseministeeriumi valitsemisalas asuvad kohaliku omavalitsuse arendamise, regionaalhalduse ja regionaalarengu kavandamise ja koordineerimise ning ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigilise korraldamisega seotud ülesanded viiakse üle rahandusministeeriumi valitsemisalasse riigihalduse ministri vastutusvaldkonda, et toetada haldusreformi ettevalmistamist ja elluviimist.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks on 5. juuni.

Riigikogu kinnitas rahvusvaheliste delegatsioonide koosseisud:

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” (26 OE) kohaselt nimetati moodustatud delegatsiooni juhiks Helir-Valdor Seeder, delegatsiooni juhi asetäitjaks Aadu Must ja liikmeteks Krista Aru, Monika Haukanõmm, Olga Ivanova, Viktoria Ladõnskaja, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Mihhail Korb, Valeri Korb, Heljo Pikhof ja Rainer Vakra.

Balti Assamblee (BA) moodustati kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks. BA seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol. BA tööorganid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat. BA on moodustanud viis komisjoni: majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; loodusvarade- ja keskkonnakomisjon, õigus- ja julgeolekukomisjon ning heaolukomisjon.

Otsuse poolt hääletas 77 saadikut, erapooletuid ja vastu ei olnud.

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” (27 OE) kohaselt nimetati moodustatud delegatsiooni juhiks Hannes Hanso ja liikmeteks Eerik-Niiles Kross ning Mailis Reps. Asendusliikmed on Raivo Aeg, Mart Helme jaAndres Herkel.

ENPA täiskogu käib koos neli korda aastas – jaanuaris, aprillis, juunis ja septembris. Olulisemad dokumendid on õiguslikult siduvad kokkulepped ja konventsioonid ning soovitused liikmesriikide valitsustele põhilistes ühiskonnaküsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Otsuse poolt hääletas 75 saadikut, erapooletuid oli üks ja vastu ei olnud keegi.

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” (28 OE) kohaselt nimetati moodustatud delegatsiooni juhiks Mart Nutt ja liikmeteks Külliki Kübarsepp ning Mati Raidma. Asendusliikmed on Uno Kaskpeit, Jaanus Marrandi ja Toomas Vitsut.

OSCE PA tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele, tõhustamaks tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ja tõstmaks parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu. Assamblee võtab vastu resolutsioone soovitustega liikmesmaadele OSCE kriteeriumite täitmiseks, esindab OSCE parlamendisaadikute kollektiivset häält ja parlamentaarset diplomaatiat, omab laiahaardelist valimiste vaatlemise programmi. Tähtsaks osaks OSCE töös on vaatlejate delegatsioonide lähetamine liikmesriikide valimistele, et jälgida valimiste läbiviimise vastavust seadustele ja demokraatia traditsioonidele. Vaatlustulemuste kohta koostatakse detailsed raportid. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Otsuse poolt hääletas 80 saadikut, erapooletuid ja vastu ei olnud.

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” (29 OE) kohaselt nimetati moodustatud delegatsiooni juhiks Ants Laaneots ja liikmeteks Marko Mihkelson ning Kadri Simson. Asendusliige on Marianne Mikko.

NATO PA Eesti delegatsiooni eesmärgid on kaitsta Eesti välispoliitilisi huve, osaleda aktiivselt assamblee üritustel ja komisjonide töös, tagada Eesti julgeolekupoliitika seisukohtade kaitsmine ja Eesti kohustuste täitmine NATO-s.

Otsuse poolt hääletas 78 saadikut, erapooletuid ja vastu ei olnud.

Väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” (30 OE) kohaselt nimetati delegatsiooni juhiks Imre Sooäär ja liikmeks Henn Põlluaas.

VLPA (inglise keeles Parliamentary Assembly – Union for Mediterranean) tegevuse peaeesmärgiks on toetada 1995. aastal Barcelonas sõlmitud partnerlust, mis hõlmab Euroopa Liidu ja Vahemere-äärsete riikide vahelist koostööd poliitika, majanduse ja kultuuri valdkondades. VLPA aitab kaasa protsessi nähtavuse ja läbipaistvuse suurendamisele ning Euroopa Liidu ja Vahemeremaade partnerluse lähendamisele üldsuse huvidele ja ootustele. Assamblee täiendab Barcelona protsessi teiste institutsioonide tegevust. VLPA läbivateks teemadeks on olnud eelkõige Lähis-Ida probleemile lahenduse otsimine ja assamblee võimalik roll selles protsessis. Samuti on jätkuvalt päevakorras inimõiguste alane dialoog ja demokraatia edendamine Vahemere lõunakalda riikides ning kultuuride vaheline dialoog ja migratsioonipoliitika.

Otsuse poolt hääletas 80 saadikut, erapooletuid ja vastu ei olnud.

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni algatatud täiskasvanute koolituse seaduse täiendamise seaduse (12 SE), mis tunnistab alates 1. juulist 2015 kehtetuks seni kehtinud täiskasvanute koolituse seadus, sest sellest kuupäevast jõustub uus täiskasvanute koolituse seadus.

Seaduse poolt hääletas 83 saadikut, erapooletuid ja vastu ei olnud.

Riigikogu lõpetas Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu (2 SE) esimese lugemise. Eelnõu näeb ette vabastada erisoodustusmaksust tööandja tehtud kulutused töötaja või teenistuja spordiga tegelemisele kuni 500 euro ulatuses kalendriaasta kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas ja Eiki Nestor.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks on 16. juuni.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga ühinemise ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (39 SE) esimese lugemise. Eelnõu kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA) asutamise konventsiooniga.

ESA liikmeks saamine toob tulu nii ettevõtjatele kui ka teadus- ja arendusasutustele, seda nii ESA suunatud hangete kaudu kui ka ESA avalikes pakkumiskutsetes võitjaks osutumisel. Lisaks otsesele tulule tõstab ESA tegevuses osalemine ettevõtete tuntust rahvusvahelisel tasandil, võimaldab ettevõtetel liikuda väärtusahelas ülespoole, lülituda olulistesse tarneahelatesse ning võtta kosmoserakendusi kasutusele maapealses majanduses.

ESAga ühinemine toob Eestile kohustuse panustada selle eelarvesse, kuid toob kaasa ka võimaluse Eesti ettevõtetel osaleda ESA hangetes. Tasuda tuleb ühekordne erimakse 600 000 eurot, millele lisandub iga-aastane sissemakse 870 000 eurot. Sellest 500 000 eurot kasutab agentuur üleminekuperioodil (2016–2022) suunatud hangete tegemiseks Eesti ettevõtjatele ning teadus- ja arendusasutustele. 260 000 eurot läheb ESA üldkuludesse ning 50 000 eurot ESA kanderakettide üleslennutamiseks vajaliku taristu ülalpidamiseks. Allesjäänud 60 000 euro ulatuses saavad Eesti ettevõtjad ning teadus- ja arendusasutused teha pakkumisi ESA kohustuslikes teadusprogrammides.

Läbirääkimistel võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks on 5. juuni.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201506021000#PKP-16957

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]