Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas 2016. aasta riigieelarve eelnõu esimese lugemise. Tuleva aasta riigieelarve maht on eelnõu kohaselt 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti.

Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (103 SE) kohaselt on tuleva aasta eelarve aluseks võetud 2,6 protsendiline majanduskasv. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad 2016. aasta eelarves riikliku pensioni kulud 88,9 miljonit eurot, ravikindlustuse kulud 51,8 miljonit eurot ja kaitsekuludel 37,1 miljonit eurot.

Riigieelarve tulud on 8,84 miljardit eurot, mis on võrreldes tänavuse eelarvega 260 miljoni eurot rohkem ja tähendab 3 protsendi suurust kasvu. Suurimateks tuluallikateks on sotsiaalmaks 2,5 miljardi ning käibemaks 2 miljardi euroga.

Riigieelarve on tasakaalulähedane, milleks on valitsussektori nominaalne puudujääk – 0,1 protsenti SKP-st. Struktuurne positsioon püsib aga ülejäägis, milleks on 0,6 protsenti SKP-st.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Simson, Andres Herkel, Martin Helme, Aivar Sõerd, Kalvi Kõva ja Siim Kiisler.

Kadri Simson märkis, et eelarve üheks murekohaks on segadus haridus- ja teadusministeeriumi rahastamise osas. Samuti märkis ta, et kohalike teede rahastamise taastamiseks pole vahendeid ette nähtud ning et põllumajandus vajab kriisiolukorrast väljumiseks suuremat toetust kui on eelarve eelnõus välja pakutud.

Andres Herkel tõi esile aktsiide, maksude ja lõivude tõstmise mõju ühiskonnale. Tema sõnul pole eelarve aluseks võetud majandusprognoos põhjendatud. Herkel rõhutas, et põllumajandus vajab valitsuse poolt otsustavamat toetamist ning oli rahulolematu, et pole vähendatud erakondade riigieelarvelist rahastamist.

Martin Helme heitis eelarve eelnõule ette vähest läbipaistvust. Ta leidis, et eelarves on rida põhjendamata kulutusi ning eelarves puudub visioon, kuidas aidata kaasa Eesti ekspordi arendamisele. Ka Helme märkis, et põllumajandust tuleks enam toetada.

Aivar Sõerd tõi oma sõnavõtus välja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangu Eesti kohta, mille järgi on Eestis kasvu toetav majanduskeskkond, laitmatu avaliku sektori finantsolukord, suured avalikud investeeringud ja tõhusad riigiteenused. Sõerd ütles, et 2016. aasta riigieelarve selged prioriteedid on Eesti julgeoleku tugevdamine, inimeste toimetuleku parandamine ja vastutustundliku riigirahanduse jätkamise kindlustamine ning paraneb lastega perede heaolu ja kasvavad inimeste sissetulekud.

Kalvi Kõva märkis, et tuleva aasta eelarve keskmes on Eesti inimene. Ta lausus, et eelarve on laste- ja perekeskne, parandab väga paljude inimeste toimetulekut ning tagab, et haavatumad ja nõrgemad ühiskonnaliikmed saavad oma riigilt rohkem tuge. Kõva tõi välja, et eelarve näeb ette lastetoetuse tõusu, toimetulekutoetuse määra tõusu ja pensionitõusu.

Siim Kiisleri sõnul on konservatiivne ja alalhoidlik eelarvepoliitika majanduskasvu üheks oluliseks eelduseks. Ta märkis, et prognoositav majanduskasv seab riigile ette selged raamid, milline eelarve on vastutustundlik. Kiisler tunnustas oma sõnavõtus plaani vähendada valitsussektori töötajate arvu ja seeläbi saavutada kokkuhoidu.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 4. november

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seadusega (66 SE) ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu muutmise protokoll.

Seaduse poolt hääletas 55 saadikut, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1.

Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu ratifitseerimise seadus (68 SE) puudutab 2014. aasta 21. mail Brüsselis allakirjutamiseks avatud lepingut, mille kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad kohustuse kanda pankade käest kogutud maksed üle ELi ühtsesse kriisilahendusfondi. Lepingu peavad kooskõlas oma õigusega ratifitseerima või heaks kiitma ELi liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, ning kõik ühtses järelevalvemehhanismis ja ühtses kriisilahenduskorras osalevad euroalavälised liikmesriigid.

Seaduse poolt hääletas 50 saadikut, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud.

Riigikogu lõpetas ühe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (67 SE) eesmärkideks on börsiemitendi halduskoormuse vähendamine ja väärtpaberituru läbipaistvuse suurendamine.

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise:

Valituse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (84 SE) lükatakse töövõimetoetuse seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi. Seaduse jõustumisajaks on praegu 2016. aasta 1. jaanuar. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumisaja edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et reformi rakendumiseks on vaja muuta vastuvõetud seadusi ning tagada lisaaeg tehtavate muudatuste realiseerimiseks (rakendusaktid, IT arendused).

Läbirääkimistel võtsid sõna Monika Haukanõmm ja Dmitri Dmitrijev.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 4. november

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (99 SE) lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016. Eelnõu eesmärgiks on suurendada riigi maksutulusid 2016. aastal.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Ammas.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 4. november

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (97 SE) muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest keskkonnaministeeriumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Eelnõu  jõustudes suurenevad riigieelarve tulud vähemalt 1 000 000 euro võrra aastas. Suuremate riigilõivumääradega on arvestatud ka juba 2016. a riigieelarves.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Ammas.

Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 21saadikut, vastu oli 26, erapooletuid ei olnud.

Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 4. november

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201510211400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside