Heaks kiidetud seaduse järgi võib gümnaasiumisse ja kutsekooli õpilasi vastu võttes edaspidi küsida ja arvestada õpilaskandidaadi koolieelistusi ning gümnaasiumis õppesuuna ja kutseõppeasutuses õppekava eelistusi. Kool saab õiguse otsustada, kas ja millises ulatuses eelistusi arvesse võtab ning kuidas need suhestuvad teiste vastuvõtukriteeriumidega, nagu vestlus, test ja eksamihinded. Kui kool soovib seda võimalust kasutada, tuleb see ette näha kooli vastuvõtutingimustes ja -korras. Muudatus ei puuduta tänavust vastuvõttu.
Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole. Õpilaskandidaat järjestab kutseõppeasutuste õppekavad, millele ta kandideerib, oma eelistustest lähtudes pingeritta.
Seadusega muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Seaduse järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.
Koolid saavad edaspidi võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse Eesti Hariduse Infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.
Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Seadus näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.
Menetluse käigus täiendas Riigikogu noorsootöö seadust õigusselguse aspektist nii, et noortele korraldatud laagrid on käibemaksuvabad, arvestades, et noortelaagrite pakutavad tegevused on oma sisult haridusliku iseloomuga. Noorte püsi- ja projektlaagri läbiviimiseks on vaja tegevusluba ning laagri juhatajatele ja kasvatajatele on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.
Samuti tehakse seadusega muudatus, et tagada riigi- ja munitsipaalkoolide juhtide võrdne kohtlemine. Praegu on erinevate seaduste koosmõjus tekkinud olukord, kus riigikoolide juhtidega tuleks erinevalt teistest üldhariduskoolide juhtidest sõlmida justkui viieaastane tööleping. Kehtestatakse põhimõte, et kõikide koolijuhtidega sõlmitakse tähtajatu tööleping.
Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (830 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu viis Riigikogu liiget.