Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil vastu kolm seadust, lõpetas järgmise aasta riigieelarve eelnõu ja veel nelja eelnõu teise ning kuue eelnõu esimese lugemise; kolme eelnõu arutelu jätkub kell 10 algaval uuel istungil.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (932 SE), mis näeb ette, et Eestis kodakondsuseta vanematele sündivad lapsed saavad edaspidi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, kui vähemalt üks vanematest on lapse sündimise ajaks Eestis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat ja teine vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel. Kehtiva õiguse kohaselt jäävad kodakondsuseta vanematele Eestis sündivad lapsed kodakondsuseta.
Samuti soovitakse muudatustega tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning veenduda, et nad täidavad Eesti seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Seadusega täpsustatakse Eesti kodakondsuse taotlemisel püsivalt Eestis elamise nõuet, aga ka Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätteid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (925 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.
Seadus lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.
Muudatustega ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.
Samuti tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Ka peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust.
Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 53, vastu 13 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (992 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, mille eesmärk on vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust.
Muudatustega laiendatakse kaugmüügi erikorra kasutamise võimalust, nii et ettevõtja saab teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksukohustuse täita oma asukohariigi kaudu ega pea end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima. Alates 2028. aasta 1. juulist saab erikorda kasutada laiemalt kaupade müügil teise liikmesriigi tarbijatele, näiteks kaupade müügil messidel, näitustel ja turgudel, paigaldatava või kokkupandava kauba müügil ning vee- ja õhusõiduki pardal toimuval müügil. Alates 2027. aastast laieneb erikord võrgu kaudu edastatavale maagaasile ning elektri-, soojus- ja jahutusenergiale.
Samuti muudetakse platvormiteenuste käibemaksureegleid. Internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutamise kohaks saab edaspidi põhitehingu käibe tekkimise koht. Näiteks majutust vahendava platvormi teenus maksustatakse edaspidi majutusteenuse osutamise riigis, mitte kliendi asukohariigis.
Lisaks kaotatakse seadusega võimalus kasutada kalendrikuust pikemat käibemaksu maksustamisperioodi ning tõstetakse reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäär 10 eurolt 21 eurole.
Teisel lugemisel tehti seadusesse täiendused, millega muudetakse kvalifitseeritud spetsialistide osutatavad ravieesmärgilised teenused käibemaksuvabaks ka siis, kui neid osutatakse väljaspool tegevusloaga tervishoiuasutust.
Seaduse vastuvõtmist toetas 58 Riigikogu liiget.
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE), mille kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 19,4 miljardit, kulude maht ligi 20,2 miljardit ning investeeringute maht ligi 1,2 miljardit eurot.
Eelnõu kohaselt kasvavad riigieelarve tulud järgmisel aastal 850,7 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 658 miljonit ehk 3,4 protsenti ning investeeringute kogumaht väheneb 9,6 protsenti.
Eelnõu järgi väheneb valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti ja jõuab nelja protsendini SKPst. Võlakoormus kasvab tänavusega võrreldes 2,3 miljardi euro võrra ehk 28,3 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb 0,3 protsendipunkti ehk tänavuselt 35,5 protsendilt 35,2 protsendile. Kaitsekuludeks on järgmisel aastal ette nähtud 2,33 miljardit eurot ehk viis protsenti SKPst.
Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 95 muudatusettepanekut, millest kolme arvestas rahanduskomisjon osaliselt ning ülejäänud jättis arvestamata. Rahanduskomisjon ise tegi eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi, ning veel ühe muudatuse, millega eraldatakse erihoolekandeteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks valitsuse reservist täiendavalt 7,47 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Vladimir Arhipov, Aleksei Jevgrafov, Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Andrei Korobeinik Keskerakonna, Lauri Läänemets, Helmen Kütt ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helle-Moonika Helme ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mart Maastik, Aivar Kokk, Lea Danilson-Järg, Andres Metsoja, Priit Sibul, Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder Isamaa, Aivar Sõerd Reformierakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist. Samuti võtsid sõna fraktsioonitud Kalev Stoicescu, Kalle Grünthal, Ants Frosch, Enn Eesmaa, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Tanel Kiik, Andre Hanimägi ja Peeter Ernits.
Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 47, vastu aga 50 Riigikogu liiget.
Vastuvõtmiseks peab 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbima ka kolmanda lugemise. Kolmandaks lugemiseks saab eelnõule muudatusettepanekuid esitada 25. novembril kella 17.15ni.
Teise lugemise läbis veel neli eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE), mille eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.
Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid riigilõive.
Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.
Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, tehakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning muudetakse reisiettevõtjatele lihtsamaks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile dokumente.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), mis reformib rahvaraamatukogu võrgu korraldust. Eelnõu kohaselt viiakse igas kohalikus omavalitsuses kõik rahvaraamatukogud ühtse juhtimise alla ja võetakse nende töö korraldamiseks kasutusele ühtne üle-eestiline raamatukogude andmekogu.
Kui praegu on rahvaraamatukogude riiklike ülesannete koordineerimine 15 maakonnaraamatukogu ülesanne, siis eelnõuga saavad kõik omavalitsuste rahvaraamatukogud võrdseteks partneriteks Eesti Rahvusraamatukogule, kes hakkab täitma rahvaraamatukogude valdkonna riiklikke haldusülesandeid. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks võetakse senise kolme eraldiseisva süsteemi asemel kasutusele üks üleriigiline andmekogu, millega liituvad rahvaraamatukogud ning soovi korral võivad liituda ka teadus- ja eriala- ning kooliraamatukogud.
Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid selle korraldamise põhimõtted muutuvad paindlikumaks. Eelnõu järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Eesti Rahvusraamatukogu hakkab riiklikke ülesanded etapiviisiliselt üle võtma, kujunedes üleriigiliste teenuste arendamise keskseks koordineerijaks.
Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muu hulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka väljaannete keskse hankimise ülesande. Rahvaraamatukogu ülesandeks jääb endiselt oma kogusse soetatavate väljaannete valimine. Soovi korral saab rahvaraamatukogu väljaandeid ise hankida kohaliku omavalitsuse eraldatud raha eest.
Kultuurikomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatused, millega muu hulgas täpsustatakse raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõudeid. Muudatuse järgi peab raamatukoguhoidjal üldjuhul olema erialane kõrgharidus, selle puudumisel muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse. Samas võimaldab eelnõu omavalitsusel arvestada ka inimese varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevusi. Nii saab tööle võtta näiteks kogenud raamatukoguhoidja, kellel puudub kutse, kuid kes on valmis vajaliku hariduse või kutse omandama.
Teiste muudatustega muudetakse lugeja andmete kontrollimine paindlikumaks ja täpsustatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooni. Samuti lükatakse edasi seaduse jõustumistähtaegu, et anda raamatukogudele, omavalitsustele ja Eesti Rahvusraamatukogule rohkem aega muudatuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tõnis Lukas Isamaa, Liina Kersna Reformierakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Sõna võttis ka fraktsioonitu Peeter Ernits.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 12, vastu aga 42 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE), millega muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule.
Eelnõuga täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse Töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma.
Samuti viiakse eelnõuga sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv. Eelnõu eesmärk on parandada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, näiteks kullerite ja äpitaksojuhtide töötingimusi ning võimalusi oma õigusi kaitsta.
Platvormitöös kasutatakse sageli automatiseeritud süsteeme, mis aitavad tööülesandeid jagada, tasu kujundada ja töötegijaid hinnata. Eelnõuga soovitakse suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust. Eelnõu kohaselt peab platvorm töötegijatele arusaadavalt selgitama, milliseid automatiseeritud süsteeme platvorm kasutab ja kuidas need töötegijaid mõjutavad. Näiteks peab inimene teada saama, kuidas kujuneb tema tasu ja kas kliendi hinnang või tellimusest keeldumine vähendab talle edaspidi pakutava töö hulka. See aitab tal paremini mõista, kuidas kujunevad tema töövõimalused ja sissetulek.
Samuti sätestatakse, et automaatsüsteem ei tohi koguda tundlikke andmeid ega nende pinnalt järeldusi teha. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, mil inimene platvormitööd ei tee, ega teha järeldusi tema tervise, puude, usu, poliitiliste vaadete või ametiühingusse kuulumise kohta.
Eelnõuga tagatakse ka töötegija kontroll oluliste otsuste üle – nähakse ette, et konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuse peab tegema inimene. Kui automaatsüsteem on teinud või toetanud selliseid otsuseid nagu konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepingulise staatuse muutmine, siis tuleb platvormil töötegijale otsust põhjendada. Platvormitöö tegija võib need automatiseeritud otsused vaidlustada ja taotleda, et inimene vaataks otsuse üle. Taotlusele tuleb vastata 14 päeva jooksul, otsust põhjendada ning ebaõiglase otsuse korral otsus parandada või kui see ei ole võimalik, siis kahju hüvitada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul ja Mart Maastik Isamaa ning Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsioonitud Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamist toetas 12, ent selle vastu hääletas 37 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kuus eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1069 SE), millega muudetakse uuest aastast diplomaatidele, välisesindustele, välisriikide relvajõudude ja rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite töötajatele ning teistele soodustatud isikutele Eestis ostetud kaupade ja teenuste käibemaksu tagastamise tingimusi.
Eelnõu kohaselt saab käibemaksu tagasi taotleda üksnes arve alusel, millel on märgitud ostja andmed. Seni on piisanud ka tavalisest kassatšekist. Samuti tõstetakse muudatustega käibemaksu tagastamise aluseks oleva arve miinimumsumma 64 eurolt 160 eurole, et vähendada tagastustaotluste arvu ja ametiasutuste töökoormust.
Eelnõuga jäetakse käibemaksusoodustuse alt välja tubakatooted ja täpsustatakse, et isiklikeks vajadusteks tehtud ostud peavad olema seotud diplomaatilise lähetusega Eestis.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (1033 OE), millega kinnitatav aruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest 2025. aastal.
Koondaruanne annab valitsusele võimaluse selgitada oma aruandeaasta tegevust ja esitada Riigikogule uute eelarveotsuste tegemiseks vajalik informatsioon ning Riigikogule annab see võimaluse kontrollida valitsuse tegevust. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2025. aasta lõpu seisuga vara 27,48 miljardi euro väärtuses ning varad kasvasid aastaga 715,6 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid samal ajal 21,46 miljardi euroni, mida on 682,6 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Esimese lugemise läbis Riigikogu liikmete Meelis Kiili, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Peeter Tali, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Kristo Enn Vaga ja Raimond Kaljulaidi algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE), millega soovitakse taastada tegevväelaste piirvanus ja eripensionid.
Lisaks sätestatakse eelnõus kaitseväelastele ja reservi arvatud isikutele täiendavad sotsiaalsed tagatised, mis on seotud posttraumaatilise stressihäire või muu teenistusest tulenenud vaimse tervisehäire või töövõimetusega. Eelnõu lähtub põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel.
Esimese lugemise läbis Riigikogu liikmete Tiit Marani, Jaak Valge, Leo Kunnase, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Andrei Korobeiniku, Züleyxa Izmailova, Reili Ranna, Helmen Küti, Heljo Pikhofi, Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Riina Sikkuti, Anti Allase, Andre Hanimäe, Kalev Stoicescu, Jaak Aabi ja Enn Eesmaa algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (970 SE), millega soovitakse keelata alates 2035. aastast munatootmiseks peetavate kanade puuris pidamine.
Eelnõu eesmärk on parandada munakanade heaolu, kuna puur piirab nende liikumisvõimalusi ja loomupäraseid käitumisharjumusi. Algatajate sõnul mõjutab põllumajandusloomade ja -lindude heaolu järjest enam ka inimeste ostukäitumist, sealhulgas kasvab nõudlus puurivabalt peetud kanade munade järele.
Seletuskirja kohaselt vajavad ettevõtjad oma tegevuse ümberkorraldamiseks üleminekuaega, sest nad peavad oma tootmise ümber kujundama ja munakanade alternatiivsele pidamisviisile üle minema. Linnukasvatus moodustab praegu ligikaudu viis protsenti kogu Eesti põllumajandustootmisest.
Teise muudatusena näeb eelnõu ette, et alates 2027. aastast ei tohi munakanade pidamist alustav loomapidaja ehitada ega kasutusele võtta puuri. See tähendab, et munatootmisega alustavatel ettevõtjatel tuleb kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada nii, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt.
Läbirääkimistel võttis sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (984 SE), millega soovitakse kehtetuks tunnistada hasartmängumaksu etapilist langetust ette nägevad seadusemuudatused. Algatajate hinnangul on netikasiinode maksulangetused põhjendamatud ja kahjustavad riigi rahandust.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis Riigikogu liikmete Meelis Kiili, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Priit Sibula ja Anti Poolametsa algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõu (979 SE), millega soovitakse luua õiguslik alus riigikaitsekohtu loomiseks.
Algatajate sõnul on riigikaitsekohtu loomise eesmärk tagada riigi toimimine ja õigusemõistmise järjepidevus riigikaitselise kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. Selleks ühendatakse riigikaitsekohtu koosseisudes kutseliste kohtunike õigusalane pädevus ning ohvitserkohtunike sõjaline kogemus ja valdkondlik kompetents.
Eelnõu määratleb riigikaitsekohtu pädevuse üldise pädevusvaldkonnana ning jätab täpsema regulatsiooni väljatöötamise edaspidiseks. Eelnõu kohaselt saab riigikaitsekohus rahu ajal kohtufunktsiooni täita ainult seadustes sätestatud juhtudel.
Neli eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted“ eelnõu (957 OE).
Eelnõuga sooviti, et valitsus töötaks välja ELi 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted, metoodikad ja tegevuskava, mis tagaksid ELi vahendite kasutamise suurema regionaalse tasakaalu ning aitaksid vähendada Eesti piirkondlikke arenguerinevusi. Esitajate sõnul mõjutavad piirkondlikud arenguerinevused üha enam nii Eesti majanduskasvu potentsiaali, sotsiaalset sidusust kui ka riigi julgeolekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Keskerakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Peeter Ernits.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 30 ja selle vastu hääletas 47 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (944 OE), millega sooviti, et valitsus taastaks noorte koolispordi toetuse. Esitajate sõnul on koolispordil oluline osa nii laste liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujunemisel.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 21 ja selle vastu oli 40 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964 SE), millega sooviti ajakohastada keelevaldkonna õigusraamistikku, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses.
Eelnõuga sooviti muu hulgas laiendada keelenõudeid platvormitöö tegijaile, kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad. Samuti sooviti sätestada taksojuhtidele teenindajakaardi saamise eeldusena riigikeele oskuse nõue ning näha ette, et huvikoolis toimub õppetöö eesti keeles.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 36 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1010 SE), millega sooviti kaotada mootorsõidukimaks ja sõiduautode registreerimistasu, et vähendada Eesti elanike maksukoormust.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 34 ja selle vastu oli neli Riigikogu liiget.
Riigikogu kuulas ära riigikontrolöri ülevaate
Riigikontrolör Janar Holm andis kolmapäevasel istungil Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2025.-2026. aastal. Eraldi rääkis Holm äsja avaldatud aastaaruandest, mis käsitleb üle nelja aasta taas Eesti tervishoiu suundumusi. Järgmisel aastal, mil haldusreformist möödub 10 aastat, keskendub aruanne regionaalarengule.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Jaanus Karilaid ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Tanel Kiik. Sõna võtsid ka Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aleksei Jevgrafov Keskerakonna fraktsioonist.
Mitme eelnõu arutelu lükkub edasi
Ettekandjate puudumise tõttu jäi ära korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (974 SE), Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Helir-Valdor Seedri algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE) ning Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (956 SE) esimene lugemine.
Tööaja lõppemise tõttu lükkub neljapäevase istungi päevakorda kolme eelnõu arutelu. Kell 10 algav järgmine istung jätkub Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (982 SE), Riigikogu liikmete Ants Froschi, Meelis Kiili, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Peeter Tali, Alar Lanemani, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Krossi ja Priit Sibula algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (963 SE) ning Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Aivar Koka, Helir-Valdor Seedri ja Priit Sibula algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (983 SE) esimese lugemisega.
Istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.28
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.