Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust, mis reguleerivad maavalitsuste tegevuse lõpetamist ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldust.

Maavalitsused lõpetavad tegevuse 1. jaanuaril 2018. Maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi. Maakonnad jäävad riikliku haldamise üksusteks, kus on elanikele tagatud vajalike riigi teenuste pakkumine. Samas jagatakse maavalitsuste ülesanded kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste vahel.

Riigikogu kiitis 89 poolthäälega heaks valitsuse algatatud maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (432 SE), millega lõpetavad 2018. aasta 1. jaanuarist tegevuse Eesti maavalitsused. Seadusega antakse kohalikele omavalitsustele üle maavalitsuste rahvastikutoimingute korraldus.

Riigireformi probleemkomisjoni aseesimehe ja põhiseaduskomisjoni liikme Arto Aasa sõnul asi maavalitsuste reform alguse eelmisel aastal, kui valmis mahukas riigiülesannete analüüs, mis näitas, et maavalitsuste roll on ajas niivõrd muutunud, et senisel viisil jätkamine pole mõistlik ning töökorraldust tuleb kaasajastada.

“Haldusreformi kõrval on see üks olulisemaid riigivalitsemise reformidest,” ütles Aas. “Täna võib tunda heameelt, et ka uus valitsuskoalitsioon otsustas maavalitsuste reformiga edasi liikuda ja seadus sai Riigikogus suure enamusega vastu võetud. Küll aga peab valitsus veel tõsiselt vaeva nägema, et uuest aastast jõustuvad reformid rakenduksid sujuvalt.“

Riigikogu kiitis 77 poolthäälega heaks ka valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse (433 SE), millega antakse kohalikele omavalitsustele ja maanteeametile üle ühistranspordi korraldus.

Riigireformi probleemkomisjoni esimehe ja põhiseaduskomisjoni liikme Ivari Padari sõnul on maavalitsuste tegevuse lõpetamine osa suurest Eesti riigireformist. „Mitmete maavalitsuse tegevuse lõpetamisega seotud otsuste mõju vajab täiendavat analüüsi. Riigireformi probleemkomisjon on haldusreformi kulgemise ja maavalitsuste kaotamise järelmõjude hindamise võtnud endale prioriteediks,“ ütles Padar.

Maavalitsuste tähtsamate ülesannete hulka kuuluvad ühistranspordi korraldamine, õppeasutuste järelevalve, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve, maareform ja maatoimingud, rahvastikutoimingud ning omavalitsuste haldusaktide järelevalve ja nõustamine.

Mõlemad seadused jõustuvad 2018. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu pressiteenistus
Eva Vahur
631 6592, 53300619
eva.vahur@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside