Konsolideeritud eelarve kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle 2%, 5,6 miljardi euroni (87,7 miljardit krooni). Tulude kasv on seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, suurim osakaal selles on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Mittemaksuliste tulude panus eelarvesse, võrreldes 2010. aastaga, väheneb ligi 4% võrra. Eelarve kulude maht kasvab 5 %, 5,9 miljardi euroni (92,5 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine seoses pensionäride arvu kasvuga. Eelarve pikaajaline ja ka järgmise aasta prioriteet on haridus, kasv on ligi 8%. Kaitsekulude kasv suureneb 1,9%-ni SKPst ning sotsiaalvaldkonna kulutused 154 miljoni euro võrra. Toetuste laekumine kasvab 2011. aastal 12% võrra, 1,9 miljardi euroni, sh on välistoetusi kavandatud 1 miljard eurot. Enim suureneb välistoetuste kasutamine 2010. aastaga võrreldes keskkonnaministeeriumil, siseministeeriumil ja sotsiaalministeeriumil. Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas rõhutas: „Defitsiit eelarves tuleb hoida nii väike kui võimalik ja samas nii suur kui vajalik selleks, et liikuda selgelt tasakaalu suunas. 100% tasakaalus eelarve ei ole täna veel Eestile jõukohane, kuna kriisist väljumisel on meil teatud täiendavaid kulutusi, mida tuleb teha. Selle eelarvega me liigume tasakaalu suunas ja Eesti eelarve saab olema kui mitte kõige esimene, siis kindlasti üks esimesi Euroopa Liidus, mis tasakaalu jõuab. See on valitsusliidu poolt väga selgelt fikseeritud ka riigieelarve strateegias.”

 

Teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekutest toetas rahanduskomisjon ettepanekut säilitada kõrgemate riigiteenijate ametipalk 2010. aasta tasemel kuni 2011. eelarveaasta lõpuni. Samuti leidis toetust ettepanek suurendada toimetulekupiiri määra 76,7 euroni kuus ehk pisut enam kui 1200 kroonini.

 

Kolmandaks lugemiseks laekus eelnõule 21 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjoni ettepanekutega suurendatakse eraldisteks ja investeeringuteks kavandatavaid vahendeid, sealhulgas erakondade rahastamise järelevalve komisjoni loomiseks, TTÜ investeeringute kaasfinantseerimiseks, tulenevalt võlakaitseseaduse jõustumisest ja bussidotatsioonide suurendamiseks, samuti eraldisi tegevustoetusteks erinevatele organisatsioonidele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele. Rõivase sõnul otsustati 28,3 miljoni krooni täiendav eraldamine Hiiumaa ja Saaremaa püsielanike transpordivõimaluste ja majanduse konkurentsivõime parandamiseks: hiidlaste ja saarlaste jaoks muutuvad pea poole odavamaks nii praamipilet, autopilet kui ka mitmete kaupade hinnad. „Kõikide nende muudatuste tulemusena riigieelarve tasakaal ei halvenenud, vähenes Vabariigi Valitsuse reserv ja suurenesid riigieelarve tulud ligikaudu 150 miljoni krooni võrra,” ütles Rõivas.

 

 

Riigikogu pressitalitus