Riigikogu võttis maksumuudatused vastu läbi usaldushääletuste
Riigikogu võttis täna üle 11 tunni kestnud täiendaval istungil vastu maksumuudatusi puudutavad seadused, kehtestas madalapalgalistele iga-aastase tagasimakse ning otsustas tõsta lastetoetust ja peretoetusi. Riigikogu ei toetanud 33 Riigikogu liikme algatatud umbusaldusavaldust peaminister Taavi Rõivasele.
Riigikogu juhatus täiendas varasemat päevakorda ja valitsuse ettepanekul arutati teise päevakorra punktina 33 Riigikogu liikme umbusaldusavaldust peaminister Taavi Rõivasele. Umbusaldusavalduse poolt hääletas 41, vastu oli 59 Riigikogu liiget, mis tähendab, et Riigikogu ei avaldanud umbusaldust Taavi Rõivasele.
Peaminister Taavi Rõivas selgitas, et maksukoormuse nihutamine tööjõu maksustamiselt tarbimise maksustamisele on majanduskasvu soodustav. „Mida vähem me maksustame inimeste raske tööga teenitud tulu, mida paremad konkurentsitingimused me Eestile loome, et siin töökohti loodaks, mida rohkem see poliitika toob Eestisse välis- ja kodumaiseid investeeringuid, seda kiiremini saab kasvada majandus. Tööjõumaksude langetamine on majanduskasvu soodustava mõjuga,“ ütles Rõivas.
„Ma saan täiesti aru, et lühikeses perspektiivis ei ole inimesed rahul sellega, kui kütuseaktsiis tõuseb,“ ütles peaminister Rõivas. „Aga ma pean oma kohuseks inimestele selgitada, et see on kõik suuremate eesmärkide nimel, et me saaksime majandusena jätkusuutlikult kasvada, et Eestis saaks tööjõumaksusid langetada, et oleks võimalik parandada laste peredega toimetulekut, järsult tõsta kolmanda lapse toetust, et oleks võimalik üksikpensionäre ja üksikvanemaid rohkem toetada läbi üksikpensionäride toetusmeetme, mis meil on plaanis ülejärgmisest aastast ellu rakendada, ja ka üksikvanemate elatisabifond ellu kutsuda,“ ütles Rõivas.
Peaministri hinnangul on Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond moodustanud valitsuse, mille missioon on lahendada Eesti ees seisvaid suuri väljakutseid. „Valitsus on loonud eelarvestrateegiaga võimalused, et toetada kokkulepitud suuri eesmärke ning hoida samas riigi tulud ja kulud järgmisel neljal aastal tasakaalus,“ ütles Rõivas.
Peaminister vastas kokku ligi kahe tunni jooksul 37 Riigikogu liikme küsimusele. Läbirääkimistel võtsid fraktsiooni nimel sõna Kadri Simson, Martin Helme ja Andres Herkel.
Esimese päevakorrapunktina võttis Riigikogu häältega 58 poolt ja 41 vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (41 SE). Seadusega kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Seadus näeb ette tubaka ja alkoholiaktsiisi tõstmise järgnevatel aastatel ja kütuseaktsiisi tõusu algselt planeeritud nelja aasta asemel kolmel järgneval aastal.
Rahandusminister Sven Sester rõhutas enne hääletust peetud kõnes, et katteallikana on eelnõu oluline teiste valitsuse poolt usaldusküsimusega seotud eelnõude rakendamiseks, kuid konkreetselt selle eelnõuga tõstetakse üldise maksuvaba tulu määra nelja aasta jooksul nii, et see jõuab 2019. aastaks 205 euroni kuus. Sester lisas, et ettevõtluskeskkonnale mõjub soodsalt välislähetuste päevaraha suurendamine.
Sester märkis, et eelnõu muutmiseks tehti ligi 200 ettepanekut, kuid kuna valitsus otsustas oma 10. juuni istungil siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega, siis lõppesid rahanduskomisjoni kohustused eelnõu suhtes ja laekunud muudatusettepanekud vaatas läbi ja tegi nende suhtes otsused valitsus.
Valitsus jättis arvestamata suure osa muudatusettepanekutest, mis rahandusministri sõnul nägid ette maksumuudatuste ära jätmist või erineval moel vähendamist, mille tagajärjel väheneksid ka laekumised riigieelarvesse. Sester märkis, et seadus on valitsusliidu leppest lähtuv terviklik maksumuudatuste pakett, mille tulemusena nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele.
Maksumuudatusi käsitlevat eelnõu arutati täiendaval istungil ligi kuue tunni jooksul. Läbirääkimistel võttis sõna 32 Riigikogu liiget.
Kolmanda päevakorra punktina arutas Riigikogu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (40 SE). Riigikogu toetas madala sissetulekuga töötavate inimestele iga-aastase tagasimakse kehtestamist. Tagasimakse eesmärgiks on innustada inimesi tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike.
Seaduse kohaselt sõltub tulumaksu tagasimakse suurus olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Tulumaksu tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (708 eurot aastas). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.
Rahandusminister Sven Sester ütles, et muudatus parandab oluliselt madalat palka saavate inimeste olukorda, vähendab vaesust ja toetab majanduskasvu.
Sester selgitas ka muudatusettepanekuid, mida valitsus arvestas. Ühega neis kaotatakse täistööajaga töötamise nõue töövõimetuspensionäride puhul. Selle muudatuse tulemusena tekib neil tagasimakse taotlemise õigus ka siis, kui nad töötavad osaajaga. Aga ka nende puhul kehtib nõue, et töötamine peab olema pidev ehk vähemalt 6 kuud kalendriaasta jooksul.
Sester märkis, et muudatuse tulemusena on kavandatav tagasimaksesüsteem kooskõlas töövõimetuse olemusega ning innustab tööd vastu võtma ja tööturul püsima ka töövõimetuspensionäre.
Samuti arvestas valitsus muudatusettepanekut, millega täiendatakse abikaasade ühisdeklaratsioonide ja tagasimakse ülempiiri määramise vahelist seost.
Tagasimakse väljamaksmise tähtajaks on hiljemalt 1. juuli.
Sester vastas opositsioonisaadikute küsimustele. Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Tamm, Mihhail Korb, Monika Haukanõmm, Jüri Adams ja Viktor Vassiljev.
Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist seadusena 59 Riigikogu liiget, vastu oli 34 saadikut.
Neljanda punktina käsitles Riigikogu valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (38 SE).
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et peretoetuste tõstmine aitab parandada perede toimetulekut ja leevendada laste vaesust.
Läbirääkimistel sõna võtnud Riigikogu liikmed Jevgeni Ossinovski, Vilja Savisaar-Toomast ja Mailis Reps toetasid peretoetuste tõstmist. Repsi sõnul Keskerakonna fraktsioon toetab lastetoetuse tõstmist, kuid kuna valitsus sidus selle oma usaldusküsimusega, siis ei hääleta nad seaduse poolt ega vastu.
Seadus kogus Riigikogus 62 poolthäält, vastu polnud keegi, erapooletuks jäi kuus saadikut.
Vastuvõetud seadusega tõuseb lapsetoetust pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni kuus ning luuakse uus lasterikka pere toetus. Nii on alates 2016. aastast lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 2018. aastast 55 eurot ning alates 2019. aastast tõuseb see 60 euroni.
Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.
Samas kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus peretoetus – lasterikka pere toetus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele 370 eurot. Senine seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotatakse.
Samuti lõpetas Riigikogu esimesel täiendaval istungil nelja fraktsiooni esindajate algatatud maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse eelnõu (43 SE) teise lugemise ja otsustas eelnõu saata kolmandale lugemisele tänasel teisel täiendaval istungil.
Ettekande tegi keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kes toonitas, et põlevkivi paindlikuma kaevandamisega on omavahel seotud nii sotsiaal-, majanduslikud kui ka keskkonnamõjud.
Läbirääkimistel sõna võtnud Artur Talvik tegi ettepaneku eelnõu teisel lugemisel katkestada, kuid häältega 14 poolt ja 56 vastu ei leidnud see toetust Sõna võtsid veel Denis Boroditš ja Jaanus Karilaid.
Esimene täiendav istung algas kell 11 ja lõppes kell 22.19 Teine täiendav istung algab tund aega pärast esimese täiendava istungi lõppu ehk kell 23.19.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]