Ülevaade senitehtud tööst ja seisukoht edasiseks koostööks.

Balti Assamblee asutati 8. novembril 1991, perioodil kui oli vajadus ühendada oskused ja teadmised uue ühiskonna ülesehitamisel ning üheskoos vastu seista välisele survele. Töövormideks oli infovahetus reformiprotsessidest ning deklaratsioonide vastuvõtmine ühiste seisukohtade väljendamiseks. 1990ndate keskel, kui avanes võimalus liituda Euroopa Liidu ja NATOga, oli Balti Assamblee peamiseks ülesandeks kaasa aidata liitumisettevalmistustele.

Tänaseks on demokraatlikud reformid ellu viidud, iseseisvad riigid ülesehitatud ning liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga saamas reaalsuseks. Sellest tulenevalt kinnitame, et üks oluline etapp Balti riikide koostöös on edukalt lõpule jõudnud ja võetud eesmärgid on täidetud.

Balti riikide parlamentide koostöö jätkamine on oluline ajal, mil liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga toob kaasa Balti riikide uue rahvusvahelise staatuse. Alates 1. maist 2004 on Eesti, Läti ja Leedu tihedalt integreeritud euroatlantilisse koostöösse, oluliselt paraneb majanduskeskkond ja vähenevad ohud julgeolekule. Osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessides avardab partnerite ringi ning suurendab vastutust nii Läänemere regiooni kui ka kogu Euroopa Liidu hea käekäigu eest.

Uus rahvusvaheline staatus tingib ka muudatusi parlamentidevahelises koostöös. Aktiivne osalemine NATO Parlamentaarse Assamblee, OSCE Parlamentaarse Assamblee, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ja teiste parlamentaarsete ühenduste töös on heaks aluseks ühiste huvide eest seismisel rahvusvahelisel tasandil. Väljaarendamisel on rahvusparlamente kaasav Euroopa Liidu otsustusprotsessi parlamentaarse järelvalve mehhanism. Suur osa Balti riikide parlamentaarse koostöö senistest ülesannetest saavad efektiivse lahenduse vaid laiemas parlamentide koostöö kontekstis.

Muutunud olukord eeldab ka Balti riikide parlamentaarse koostöö sisu ja vormi vastavusse viimist uute ülesannetega. Parlamentide vaheline koostöö peab jätkuvalt lähtuma riikide suveräänsusest ning olema suunatud prioriteetsetes valdkondades konkreetsete tulemuste saavutamisele parlamendiressursside tõhusa kasutamise tingimustes.

Sellest lähtuvalt tuleb Balti Assamblee kui üks koostöövorm ümber kujundada järgmiselt:

– viia Balti riikide parlamentidevaheline suhtlemine vastavusse rahvusvaheliselt tavaks kujunenud parlamentaarsete assambleede tööpõhimõtetega. See eeldaks väikesearvulist, 6-liikmelist rahvusparlamentide esindust, mis moodustaks 18-liikmelise Balti Assamblee.

Balti Assamblee ülesanneteks on:

– kooskõlastada Balti riikide parlamentide delegatsioonide seisukohad osalemisel rahvusvaheliste parlamentaarsete organisatsioonide töös;

– kujundada vajadusel kolme Balti riigi parlamentide ja parlamentide komisjonide ühised seisukohad Balti riikide jaoks eriti olulistes küsimustes;

– koordineerida parlamendikomisjonide ad hoc koostööd probleemide ilmnemisel, mis vajavad rahvusparlamentide sekkumist.

Balti Assamblee töövormid:

– Balti Assamblee istungjärk;

– rahvusparlamentide alatiste komisjonide ühisistungid;

– infovahetus jooksvate, riikide vahelisi suhteid puudutavate ja parlamentide sekkumist nõudvate küsimuste osas, aga ka rahvusvaheliste kohtumiste ettevalmistamisel;

– parlamendiliikmete seminarid ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Balti Assamblee töövahendid:

– Balti Assamblee töötab senisest enam interneti põhiselt;

– vastavalt vajadustele ümberkujundatud sekretariaat;

– töökeeleks on inglise keel;

– jooksvat infovahetust korraldab iga rahvuslik delegatsioon iseseisvalt;

– infovahetuse enne rahvusvahelisi kohtumisi kindlustavad vastavate delegatsioonide juhid.

Edasised arengud:

– arvestades, et üha enam kolme Balti riigi koostöö teemasid kuuluvad ka teiste Läänemere riikide huvivaldkonda, näha ette regionaalse koostöö laiendamist ning tegutseda selle nimel, et Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu vaheline parlamentaarne koostöö kasvaks üle Põhjala-Balti parlamentaarseks assambleeks.

22. märts 2004

Lisainfo: Marko Mihkelson, 514 1442

Riigikogu pressitalitus