Riigikogu võttis tänasel istungil vastu loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muudatused, millega täpsustatakse loomade pidamise tingimusi ja nende heaolu tagamist, kehtestatakse varjupaikadele tegevusloakohustus, tõhustatakse järelevalvet ning lõpetatakse järk-järgult koerte püsiv ketis pidamine.
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on muudatuste eesmärk tagada, et loomade heaolu kaitse ei sõltuks üksnes inimeste heast tahtest, vaid selle taga oleksid selged ja tänapäevased nõuded.
„Varjupaikadesse ja hoiukodudesse jõuavad sageli teadmata terviseseisundiga loomad ning seetõttu peab seal olema korraldatud nii loomade heaolu, veterinaarne abi kui ka loomataudide leviku ennetamine. On oluline, et loomad saaksid olla turvalises keskkonnas ja neile tagatakse vajalik hoolitsus ning vajadusel meditsiiniline abi. Head pidamistingimused aitavad kaasa loomade tervenemisele, taastumisele ja uude koju jõudmisele,” ütles Kruuse.
Kruuse sõnul parandab uus regulatsioon koos loodava üleriigilise lemmikloomaregistriga võimalusi, et kaotatud loomad jõuavad kiiremini tagasi oma kodusesse. „Kahe seaduse koosmõjus jõuab loodetavasti ka rohkem hätta sattunud lemmikloomi, aga ka teadlikkust nende loomade seisundist inimesteni, kes just varjupaigast endale lemmikut võtta tahavad,” lisas Urmas Kruuse. Kruuse sõnul täpsustab seadus ka seda, millised andmed peab varjupaik looma uuele omanikule kaasa anda.
Püsiva ketis pidamise keeld hakkab kehtima alates 2027. aastast sündinud koertele. Enne seda sündinud koerte pidajatele jääb üleminekuaeg. Ajutiselt võib koera ketis hoida seaduses nimetatud erandjuhtudel, sealhulgas meditsiinilise näidustuse, looma või inimese ohutuse ning looma agressiivsuse tõttu.
Varjupaikadele kehtestatakse tegevusloakohustus, et saada parem ülevaade Eestis tegutsevatest varjupaikadest ja tõhustada nende üle tehtavat järelevalvet. Individuaalset hoiukodu pakkuvad inimesed ei vaja tegevusluba, kui nad hoolitsevad abi vajava looma eest varjupaiga pidajaga sõlmitud lepingu alusel.
Seadus tugevdab ka veterinaararsti rolli eutanaasia põhjendatuse hindamisel. Veterinaararst peab tagama, et loom hukatakse ainult juhul, kui ellujäämine põhjustaks talle kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis ei ole enam võimalik. Sama põhimõte kehtib õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisundisse sattunud hulkuva looma puhul.
Lisaks täpsustatakse Põllumajandus- ja Toiduameti võimalusi tagada nõuetele mittevastavates tingimustes peetava looma heaolu. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral saab amet anda põllumajanduslooma isikule, kes on tema eest asendustäitmise korras hoolitsenud, või leida loomale muu nõuetekohase pidaja.
Samuti ajakohastatakse loomakaitseseaduse rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid ning keelatakse sõnaselgelt zoofiilia ja seda kujutava materjali tootmine ja levitamine.
Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse (899 SE) poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 11 ja erapooletu oli üks liige.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]