Riigikogu Toimetiste 53. number küsib, kas Eesti digiriik oskab oma andmed päriselt tööle panna?
RiTo fookusteema „Andmed kui riukalik probleem“ avab, miks maailma ühe digitaalsema riigi suurim väljakutse ei ole enam andmete kogumine, vaid nende targalt, eetiliselt ja turvaliselt kasutamine. Uue numbri esitlus toimub täna kell 11 Toompea lossi kunstisaalis, esitlust saab jälgida ka veebiülekande vahendusel.
RiTo peatoimetaja Marju Himma kirjutab juhtkirjas, et andmed ei ole „uus nafta“, vaid pigem kliimamuutusega sarnane riukalik probleem – nähtus, mille puhul iga lahendus tekitab uusi küsimusi. „Eesti saab olla hea rafineerimistehas, et teha järgmine digiriigi hüpe,” märgib Himma.
Küberturbe ja e-riigi ekspert Andres Kütt kirjutab, et Eesti on ehitanud küll võimsa registrite süsteemi, kuid need loodi peamiselt ametkondlikuks asjaajamiseks, mitte ühiskondliku väärtuse loomiseks. „Andmed ei ole loodusvara, mida saab lihtsalt kaevandada ja rafineerida. Need on pigem ühiskondlik infrastruktuur,“ rõhutab Kütt.
Tartu ülikooli terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg näeb Eesti terviseandmetes kasutamata võimalust päästa elusid ja parandada ravikvaliteeti. Tema hinnangul takerduvad vajalikud lahendused liigse bürokraatia ja killustunud süsteemide taha. „Andmed on vaja anda kasutusse,” rõhutab Reisberg, kutsudes üles lihtsustama õigusruumi ja looma kiireid katseprojekte tervishoiusüsteemi parandamiseks.
Sille Sepp koos kaasautoritega analüüsib, kuidas Eesti digiriik võiks liikuda inimkeskse andmemajanduse poole. Artiklis rõhutatakse, et tehnoloogiline võimekus üksi ei taga usaldust: inimesed peavad teadma, kuidas nende andmeid kasutatakse ning millist kasu nad sellest saavad.
Ajakirja uuringute rubriigis toovad Rein Murakas ja kaasautorid välja, et Tööstus 4.0 ei tähenda ainult uusi tehnoloogiaid, vaid sügavat organisatsioonilist ja kultuurilist muutust Eesti ettevõtetes. Edu ei sõltu üksnes masinatest ja tarkvarast, vaid sellest, kas inimesed ja organisatsioonid suudavad muutustega kaasa minna.
Terava sotsiaalse probleemina käsitlevad Mai Beilmann ja Anneli Kährik nähtamatuks jäävaid NEET-olukorras noori ehk noori, kes ei õpi ega tööta. Erilise tähelepanu all on nn „tublid tüdrukud“ – kõrge õppeedukusega noored, kelle probleemid jäävad koolis sageli märkamata kuni hetkeni, mil nad süsteemist välja langevad. Autorid hoiatavad, et hilinenud märkamine võib kaasa tuua pikaajalise tõrjutuse nii hariduses kui tööturul.
Kõik need andmetega seotud murekohad aga ka tulevikuvõimalused olid arutelu all RiTo vestlusringis, kus osalesid Lea Danilson-Järg (Isamaa), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Helmen Kütt (SDE), Stig Rästa (Eesti 200), Madis Timpson (Reformierakond) ja Varro Vooglaid (EKRE).
RiTO 53. numbri esitlus toimub täna, 3. juunil kell 11 Toompea lossi kunstisaalis.
Esitlusel on aruteluring, kus osalevad Eesti digiriigi asekantsler Lauri Luht ning küberturbe ja e-riigi ekspert Andres Kütt. Esitlust saab vaadata veebiülekandes ning hiljem Riigikogu YouTube’i kanalil.
RiTo veebis saab värskeid artikleid sirvida juba praegu.
Fotogalerii ajakirjast ja esitlusest (galerii täieneb päeva jooksul; fotode autor on Erik Peinar / Riigikogu Kantselei).
Riigikogu Toimetised (RiTo) on alates 2000. aastast ilmuv parlamendi ajakiri, mis kajastab erinevaid ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Ajakiri on mõeldud poliitika- ja ühiskonnahuvilistele ning see ilmub kaks korda aastas.
Lisainfo:
Marju Himma
Riigikogu Toimetiste peatoimetaja
5341 0997
[email protected]
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
