Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kiitis erakorralisel istungjärgul heaks Euroopa Komisjoni ja Kreeka vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi, millega Eesti nõustub Kreeka kolmanda finantsabi programmi poliitilise kokkuleppe kinnitamisega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine“ (69 OE) poolt oli 50 ja vastu 37 Riigikogu liiget.

Riigikogu erakorraline istung, 18. august 2015

Kreekale kuni 86 miljardi euro suuruse laenu andmise otsus on Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhatajate nõukogu päevakorras 19. augustil.

Kreeka riigi võlakoormus peaks programmi toel langema 2020. aastaks 174,9% SKPst pärast kõrgpunkti 200,9% SKPst 2016. aastal. Kuni 2018. aasta augustini kestva abiprogrammi põhieesmärgid on taastada eelarve jätkusuutlikkus, tagada finantsstabiilsus, soodustada kasvu, konkurentsivõimet ja investeeringuid ning kaasajastada avalikku haldust.

Valitsust esindava rahandusminister Sven Sesteri hinnangul annab Kreeka majanduspoliitika memorandum hea aluse Kreeka riigi ja majanduse arendamiseks ning läbi selle annab ka panuse euroala üldise stabiilsuse toetamiseks. „Programmi eesmärgiks on seatud primaarülejääk ja seda toetav ambitsioonikas reformide pakett, aga ka kreeka rahva arusaamine, et muutustele alternatiivi ei ole,“ ütles Sester.

Rahandusministri sõnul on fiskaaleesmärkide saavutamisel olulised käibemaksu süsteemi reform, erandite kaotamine maksusüsteemis, maksukogumise uue kvaliteedi saavutamine, pensionisüsteemi reformide elluviimine ning erastamine.

Sester rõhutas, et Kreekale ESMist antav laen ei suurenda Eesti kohustusi ning riik täiendavalt uusi garantiisid andma ei pea. „Meie osalus ESMis on 1,3 miljardit eurot, millest sissemakstava 148,8 miljonit eurot oleme juba 2014. aastaks tasunud. ESMi laenu tõttu need kohustused ei suurene,“ ütles Sester. Ta lisas, et Kreekaga seotud riskid jäävad, kuid kokkulepitud programmi alusel tegutsedes on Kreeka võimalused majanduslikult jalule tõusta paremad kui käega lüües ja asjadel isevoolu teed minna lastes.

Juhtivkomisjoni, rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul fraktsioonidelt eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud.

Holsmeri sõnul on Kreekale raha laenamise eelduseks struktuursed reformid riigis. „Juba läbirääkimiste alustamiseks pidi Kreeka esimesi samme astuma ja need peavad jätkuma lähiajal. Samuti eelneb laenumaksetele regulaarne reformide ülevaatamine,“ ütles Holsmer.

Holsmer kinnitas, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ei ole protsessist distantseerunud, vaid on kogu aeg läbirääkimistel osalenud. „Tõsi, nad on küll soovinud laenude mahakirjutamist, kuid liikmesriikide valitsused, kaasa arvatud Eesti valitsus, kindlasti maksumaksja raha mahakirjutamist või andestamist ei toeta. IMFi võimalik liitumine programmiga saab reaalsemaks siis, kui toimub esimene aruandlusperiood ja hindamine, orienteeruvalt oktoobrikuus,“ ütles Holsmer.

Läbirääkimistel opositsioonierakondade nimel sõna võtnud Andres Herkel, Martin Helme ja Kadri Simson olid Kreeka kolmanda abiprogrammi ja memorandumi kavandi suhtes kriitilisel seisukohal. Koalitsioonierakondade nimel sõna võtnud Kalvi Kõva, Priit Sibul ja Kalle Palling väljendasid oma sõnavõttudes abiprogrammile ja memorandumile toetust.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside