73 poolthäältega (vastu 1) võttis Riigikogu vastu  Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise seaduse (645 SE). Euroopa põhiseaduse leping konsolideerib Euroopa Liidu varasemad aluslepingud üheks dokumendiks, lihtsustab ELi õigusaktide süsteemi ning annab EL-ile juriidilise isiku staatuse.

Ettekandega esinenud põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et riigiõiguse seisukohalt on tegemist kõige olulisema otsusega selle koosseisu jooksul. Lepingu ratifitseerimine on tema sõnul nii idealistlik kuid ka pragmaatiline samm. „Euroopa põhiseaduslik lepe on Euroopa kui terviku arengu huvides ning seoses sellega ka Eesti elu huvides, pragmaatilisest võimaldab lepe ELile tõhusamat juhtimissüsteemi,” märkis Reinsalu. Samuti tõstis ta esile, et leppes sätestatakse Euroopa Liidu kodanike põhiõigused. Kõneldes Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimise õiguslikust mõjust, märkis Reinsalu, et riigiõiguse edasise arengu huvides vajab Eesti põhiseadus täiendavat ja põhjalikku analüüsi. Samas nentis ta, et õiguslikust tähendusest suurem on põhiseadusliku leppe poliitiline mõju. „Leppe sõna-sõnaline jõustumine on ebatõenäolisem kui selle leppe muutumine või täienemine. Euroopa põhiseadusliku leppe ratifitseerimine on eelkõige poliitilise signaali andmine, millel on Eesti seniseid positsioone tugevdav mõju.”

Välisminister Urmas Paet nentis, et Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega ütleb Eesti selgelt, millist Euroopa Liitu soovib. Ta lisas, et Euroopas seda signaali Eestilt oodatakse. „Leppe ratifitseerimine näitab, et Euroopa integreerumise protsess jätkub ning usaldus põhiseadusliku lepingu vastu on taastumas,” rõhutas Paet.

Eesti ratifitseeris leppe 15-nda Euroopa Liidu liikmesriigina.

Istungi stenogrammi leiab Riigikogu koduleheküljel aadressilt:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus