Täna esitletud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni raporti kohaselt on väärteo trahvide laekumine viimastel aastatel halvenenud, sest politseiameti poolt määratud, kuid riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa oli eelmise aasta lõpul kasvanud 581 miljoni krooni ehk 37 miljoni euroni.

„Kahjuks peab endiselt paika riigikontrolli auditi kolme aasta tagune tõdemus,
et riigil jääb väärteotrahvide arvelt saamata, tänases vääringus kümnetes miljonites eurodes mõõdetav tulu ning täitmata jäänud karistuste suur arv ei mõjuta inimesi uutest õigusrikkumistest hoiduma,“ ütles raporti koostaja Hannes Rumm.

Riigieelarve kontrollikomisjoni raport võrdleb viimaste aastate muutusi väärteotrahvide laekumises riigikontrolli 2008. aastal valminud auditiga, mille kohaselt oli 2005. aastal riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa 264 miljonit krooni (≈17 miljonit eurot).

„Trahvide laekumine on halvenenud nii valitsusest sõltumatutel kui sõltuvatel
põhjustel,“ märkis Rumm. „Esimeseks põhjuseks on inimeste halvenev maksevõime seoses majanduslangusega ja teiseks riigi suutmatus trahve efektiivselt sisse nõuda.“

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni raport tõdeb, et kolm aastat tagasi riigikontrolli poolt esitatud soovitustest olukorra parandamiseks on rakendunud vähesed. Samuti venivad või on vigaselt käivitunud erinevad IT-arendused, mille tõttu riigil puudub tänini usaldusväärne ülevaade trahvide menetlemise kohta, ning selleks kulub ebaefektiivselt palju aega ja tööjõudu.

Umbes 70% kõigist Eestis kogutavatest väärteotrahvidest menetleb politsei- ja piirivalveamet. 2009. aastal määras politseiamet 180 296 rahatrahvi summas 232,7 miljonit krooni (≈15 miljonit eurot), millest ligi 70% määrati liiklusseaduse alusel.

Riigieelarve kontrollikomisjoni raport peab vajalikuks väärteotrahvide muutmist
valitsuse jaoks esmatähtsaks tegevuseks, sest praegu on väärteotrahvidega tegelemine killustunud mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel.