Riigikogu muutis põhiseadust ja langetas valimisiga kohalikel valimistel
Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu 41 Riigikogu liikme algatatud seaduse, mis muutis põhiseadust ning langetas valimisea kohalikel valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale.
Vähemalt 61 poolthäält nõudnud seadus Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks (703 SE) võiks algatajate hinnangul kaasa tuua noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes. Eestis on 16–17-aastaseid noori umbes 24 000. Seaduse vastuvõtmiseks pidi selle heaks kiitma kaks järjestikust Riigikogu. Eelmine Riigikogu kiitis eelnõu heaks 11. veebruaril. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad 2017. aastal ning siis saavad oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.
Seaduse poolt hääletas 62 saadikut, vastu oli 10 ning 2 olid erapooletud. 19 Riigikogu liiget ei hääletanud ning 8 puudus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Luik, Henn Põlluaas, Krista Aru, Andres Anvelt ja Tarmo Tamm.
Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Lauri Luik ütles, et usaldus on see märksõna, mida antud põhiseaduse muudatus endas kannab. „Usaldus meie noorte, Eesti tuleviku vastu, näitamaks, et me pole noortega pelgalt mõtetes vaid ka reaalsetes tegudes,“ sõnas Luik. „Valimisea langetamisega anname selge signaali, et ootame ka nooremat põlvkonda ühiskonna arenguküsimustes kaasa mõtlema ja rääkima. Ma tänan Reformierakonna fraktsiooni nimel kõiki, kes on valimisea langetamise eest seisnud, pingutanud ja töötanud.“
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel rääkinud Henn Põlluaas märkis, et põhiseadust ei tohi kergekäeliselt muuta. „Juhul kui seda teha, siis peab muudatusel olema märkimisväärselt positiivne mõju ühiskonna arengule või julgeolekule. Praegusel muudatusettepanekul olulist positiivset mõju ühiskonna arengule ei ole,“ lisas ta. „Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et valimisea langetamine ei ole põhjendatud ega vajalik.“
Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru ütles, et hääletamisele tulnud põhiseaduse muudatusele võib leida palju vastuargumente ja pooltargumente ning märkis, et Vabaerakonna liikmed hääletavad oma südametunnistuse järgi. „Me võime öelda, et noored ei ole küpsed, nad võivad libastuda, neil on iseendagagi võib-olla alles raskusi, kuidas nad siis hakkavad äkki hääletama ja kohalikke volikogusid valima. Kuid kui me nii ütleme, siis mõelgem, et libastuda võib ka hallpea,“ rääkis ta. „Me teame seda, et me oleme kõik vananemas ja see, keda me saame usaldada, on noorus. Kui me neid ei usalda, siis me ei usalda ka seda õpetust, mida me neile oleme kaasa andnud.“
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel rääkinud Andres Anvelt lausus, et valimisea langetamise näol on tegemist olulise muudatusega. „Selle toetamist pean nii mina kui ka kogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon äärmiselt oluliseks. Meil on võimalus ja kohustus panustada Eesti demokraatia järjepidevusse ning selle arengusse,“ ütles ta. „Astume täna sammu, et noored saaksid ka ise oma kodukandi käekäigu üle otsustada. Kindlasti peavad aga sellele tänasele sammule järgnema rida täiendavaid samme kodanikuõppe täiendamiseks meie õppekavades, aitamaks nii meie õpilasi kui ka õpetajaid tänast uuendust vastu võtma.“
Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Tarmo Tamm ütles, et Keskerakond ei näe vajadust põhiseadust muuta, sest aktiivsetel noortel on juba praegu võimalus võtta osa riigi ja omavalitsuste nõuandvate kogude, noorteorganisatsioonide, õpilas- ja üliõpilasesinduste tööst. „Keskerakonna hinnangul tuleks valimisea langetamise asemel soodustada enam linna- või vallavolikogude juurde kuuluvate noorte volikogude tööd ja kaasata neid enam volikogude komisjonide töösse,“ lisas ta.
Riigikogus lõpetas kindlustustegevuse seaduse eelnõu (8 SE) esimese lugemise. Eelnõu põhieesmärgiks on reguleerida kindlustustegevust ja kindlustusvahendust, täiendades, ajakohastades ja korrigeerides kehtivat kindlustus- ja vahendusregulatsiooni. Uus seadus tagab kindlustusvahendajate teenuse ühtlasema taseme ja kliendi huvidest lähtuva tegutsemise. Samuti lahendatakse sellega 2004. aastast kehtiva seaduse rakendamisel ilmnenud puudused.
Läbirääkimistel võttis sõna Andres Ammas.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
[email protected]
Päringud: [email protected]