Menetlusse võeti kolm eelnõu.

Riigikogu juhatus võttis menetlusse valitsuse poolt 14. veebruaril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (580 SE), mille eesmärk on riigilõivuseaduse rakendamisel üleskerkinud probleemide lahendamine ja seaduse teksti ühtlustamine. Eelnõu toob kaasa ka põhimõttelise muudatuse riigilõivude kogumisel. Töödega on jõutud sinnamaale, et Riigikassa suudab Maksu- ja Tolliametilt üle võtta riigilõivude kogumise ja pakkuda klientidele paremat teenindust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 14. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõuga (581 SE) soovitakse jätta erisoodustuste hulgast välja kulutused tasemekoolitusele ja avardada sellega töötajate õppimisvõimalusi ning tööandja võimalusi selle eest maksuvabalt tasuda. Praegu kehtiva õiguse alusel loetakse nii tasemekoolitus kui vabahariduslik koolitus erisoodustuseks ja vaid tööalast koolitust ei loeta erisoodustuseks. Eelnõu algatajad on seisukohal, et töötajate koolitamine on oma sisult investeering tööjõusse ja see tuleb muuta maksuvabaks nagu muud investeeringud ettevõtlusesse. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt 15. veebruaril algatatud käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (582 SE) eesmärk on alandades kultuuri- ja spordiürituste ning -rajatiste piletite käibemaksumäära muuta need kultuuriteenused inimestele kättesaadavamaks ning piletite hinnakujundus paindlikumaks. Eestis rakendatakse 5%-list käibemaksumäära väga piiratud hulgale kultuuriteenustele. Käibemaksuseadus seab veel ka lisatingimused 5%-lise käibemaksumäära rakendamiseks. Enamus kultuuri- ja spordisündmuste ning rajatiste piletitest on maksustatud 18%-lise käibemaksu määraga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus