Riigikogu majanduskomisjon sai teisipäeval toimunud istungil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ülevaate Rail Balticu projektist, mis on praegu planeerimisfaasis.

„Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on Rail Balticu ettevalmistusfaasiga tõhusat tööd teinud, praegu alustatakse Leedus planeerimishanget Panevėžysest Lätti trassi kavandamiseks. Lätlaste planeerimishange aga nurjus ja neil on meiega võrreldes mahajäämus,“ rääkis Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas saadud ülevaatest.

Kallas ütles ettevaatavalt, et Riigikogu roll Rail Balticu arendamisel on tõenäoliselt mitmete raudteed, planeerimist ja sundvõõrandamist puudutavate seadusmuudatuste menetlemine. „Osad seadusemuudatustest on täna Riigikogus menetluses, osa on kavandamisel ja osa võimalikke seadusmuudatusi alles jõuab analüüsini,“ ütles Kallas.

Eestis toimub täna Rail Balticu trassikoridoride osas kokkulepete sõlmimine. Majandus- ja  kommunikatsiooniministeeriumi ülevaatest selgus, et trassivalikul on keerulisem olukord Harjumaal. Pärnumaal ja Raplamaal on eelistatud trassi osas olukord parem. „Harjumaa vallad ja Tallinn on teinud ettepaneku panna Rail Balticu trass kulgema mööda Tallinna ringteed, mis ministeeriumi hinnangul on kallis lahendus, ega ole väga hea variant,“ rääkis Kallas.

Rail Balticu projekti hetkeseisu käisid teisipäeval Riigikogu majanduskomisjonis tutvustamas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist Indrek Sirp ja Anti Moppel.

Rail Balticu projekt on rahvusvaheline kiire raudteeühendus Tallinnast Poolani, trass oleks elektrifitseeritud ning kuni 240-kilomeetrise tunnikiirusega. Nii reisi- kui kaubavedudeks mõeldud Rail Balticu valmimisajaks on planeeritud 2024./2025. aasta. Kogu trassi pikkus on ligi 730 kilomeetrit, millest umbes 205-225 kilomeetrit Eestis. 

Vaata pilte istungilt