Riigikogu liikmed kohtusid Eesti välisesinduste juhtidega
Teisipäeval kohtusid Riigikogu liikmed Eesti välisesinduste juhtidega, vestlustest jäi kõlama ühine mure julgeoleku üle ning Venemaa-Ukraina sõda.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) ja väliskomisjoni liikmete kohtumisel Eesti diplomaatidega andsid ülevaate parlamendi komisjonide tööst Eesti välispoliitika kujundamisel väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja ELAK-i esimees Kalle Palling.
„Tänu Eesti diplomaatidele oleme me täna vaba riik. Riik kes näeb, kuuleb, tunnetab ning tõlgendab meie ümber ja naabruses toimuvat meie arvates sellisena nagu see on. Ilustamata ja õigete sõnadega,“ võttis kohtumisel tähelepanu saanud julgeoleku teema kokku Marko Mihkelson.
Eesti diplomaadid tõstatasid mitmeid küsimusi, mis puudutasid kõik ühtpidi Eesti julgeolekut. Nii kõneldi väliseestlaste kogukondade kaasamisest, Eesti võimekusest eriolukordadele reageerida, samuti kõneldi riigikaitset puudutavatest seadustest, küberkaitsest ja selle arendamisest ning sihtidest, aga ka Venemaa-EL-i kaubandussõjast, Ukraina abistamisest ning Eestile ettevõtetele uute eksporditurgude leidmisest. Puudutamata ei jäänud ka NATO roll ning Prantsusmaa ja Venemaa vaheline Mistrali laevade tehing.
Endine Eesti suursaadik USA-s, praegune välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand tõstatas küsimuse küberkaitsest, millele vastates märkis ELAK-i esimees Kalle Palling, et Eestis võiks küberkaitse olla järgmises valitsuses tõepoolest IT-ministri valdkond. „Eks IT-minister on ka varem mõttes olnud,“ ütles Palling võimalikest tuleviku muutustest valitsuskabinetis rääkides. Marko Mihkelson pidas vähetõenäoliseks, et Eesti konservatiivse parlamendi senised komisjonid võiksid enda kõrvale kunagi ka küberkaitsekomisjoni saada.
Vene-Ukraina sõja valguses räägiti ka Eesti abist Ukrainale. Ühiselt tõdeti, et olukorrale lähikuudel lahendust ei ole tõenäoliselt oodata, Eesti abi nähtavusest Ukrainas rääkis Eesti suursaadik Ukrainas Sulev Kannike. Eesti on praeguseks vastanud igale Ukrainat puudutavale abipalvele ning panustanud Ukraina abistamisse seni ligi 750000 euroga, mis aasta lõpuks võib kasvada miljoni euroni.
