Seaduse järgi saab kõrgkool edaspidi õppetasu küsida eestikeelsel alla kaheaastasel magistriõppekaval õppimise eest, milliseid praegu on 30. Samuti võimaldab seadus õppekulude hüvitamist nõuda kolmandate riikide kodanikelt, kes tulevad siia doktoriõppesse. Doktoriõppes õppijatest 40 protsenti on välismaalased, kellest omakorda kolmveerand on kolmandatest riikidest. Praegu neilt õppetasu küsida ei saa.
Seadusega ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel, praegu on see integreeritud õpe. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.
Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve. Selleks et vältida dubleerivat kvaliteedihindamist kõrg- ja kutsehariduses, täpsustas parlament vastuvõetud seadusega, et kutseõpetajate karjäärimudelit ei rakendata rakenduskõrgkoolides.
Valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse (849 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.