Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni ja rahanduskomisjoni tänasel ühisistungil, kus aru andmas olid kõikide ministeeriumite esindajad, oli kõne all Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite kasutamine 2009.-2010. aastal. Kokkuvõttes tõdesid komisjonid, et enamik ministeeriume on olnud struktuurivahendite kasutamisel edukad.

Rahandusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul maksti 2009. aastal välisvahendeid välja ligikaudu 11 miljardit krooni ehk 86,6% eelarvesse planeeritust. Võrreldes 2009. aasa I kvartaliga on välisvahendite kasutamine Varraku kinnitusel kasvanud. Perioodil 2007-2013 struktuurivahendite kasutamise osas on Eesti Euroopa Liidus Varraku sõnul 2. kohal ja nn uute  liikmesriikide võrdluses 1. kohal. 2011. aasta rahade kasutamise sihttasemed on Vaaraku kinnitusel juba praktiliselt täidetud.
 

„Enamik ministeeriume on olnud kõnealusel perioodil 2009 kuni mai 2010 struktuurivahendite kasutamisel edukad, on tajuda, et ministeeriumite suutlikkus ja enesekindlus selles osas on kasvanud,“ märkis riigieelarve kontrolli komisjoni esimees Toomas Varek.

Siiski tõdesid komisjonid ka mitmeid probleeme.
 

„2009. aasta projektide elluviimine lükkunud planeeritud 13 miljardist kroonist enam kui 2 miljardi krooni 2010. aastasse, jätkuvalt on probleeme keskkonnaministeeriumiga, mis ei ole suutnud endale võetud kohustusi täita. Ka on EL vahendite kasutamine mõnel juhul takerdunud halvasti läbi viidud riigihangete taha või ei ole kohalik omavalitsus suutnud tagada omapoolset kaasfinantseerimist,“ ütles Varek.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus möönis puudjääke ministeeriumi suutlikkuses EL struktuurivahendite kasutusevõtmisel, tõdedes, et mitme meetme osas pole väljamakseid veel alustatud. Samas on suur osa projekte ta sõnul juba töös ja väljamaksete osakaal suureneb ta kinnitusel juba lähiajal.

Riigikogu pressitalitus