Euroopa Liidu asjade komisjon ja väliskomisjon leidsid oma tänasel ühisistungil, et Eesti seisukohad Euroopa erakorralisel ülemkogul esmaspäeval 1. septembril peaksid olema selgemad ja Venemaa suhtes tuleks seoses Gruusia konfliktiga rakendada jõulisemaid meetmeid. Komisjonid toetasid valitsuse positsiooni, et Euroopa Liidu ja Venemaa  kõnelused partnerlus- ja koostööleppe üle tuleks edasi lükata ja külmutada kõnelused Vene kodanike viisavabaduse üle.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul peaks Venemaa selgelt mõistma, et agressioon sõltumatu riigi vastu toob kaasa konkreetsed tagajärjed. „Pelgalt suhete külmutamine pole täna Moskvale mingi eriline argument. Vaja oleks konkreetseid meetmeid,“ ütles Mihkelson.

Väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul tuleb Eesti partnereil Euroopa Liidus endale aru anda, et Eesti parlament ei saa toetada Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise raamlepingu läbirääkimiste ja viisalihtsustuskõneluste jätkamist, kuni Venemaa ei käitu demokraatlikule riigile kohaselt ega järgi kokkulepitud rahuplaani.

Komisjonid kuulasid oma tänasel ühistungil ära peaministri Andrus Ansipi, kes andis Eestis seisukohtadest ülevaate ja vastas komisjonide liikmete küsimustele. Eesti mõistab Ansipi kinnitusel teravalt hukka Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamise Venemaa poolt, kuna Venemaa otsus on rahvusvahelise õiguse normide rikkumine, mis pingestab veelgi olukorda Gruusias ning kinnitab Venemaa agressori ja okupandi rolli.

Ansipi kinnitusel peab Eesti oluliseks, et Euroopa Liidu roll Gruusia külmutatud konfliktide lahendamisel muutuks suuremaks ja nähtavamaks ning et Euroopa Liit saadab vaatlusmissiooni Gruusiasse nii kiiresti kui võimalik.

Ka peaks Eesti Ansipi sõnul üle vaatama kogu suhete spektri Venemaaga, et anda Moskvale signaal, et agressioon oma naabri või ükskõik millise teise riigi vastu ei saa jääda tagajärgedeta.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside