Riigikogu õiguskomisjon otsustas oma tänasel istungil toetada õiguskantsleri ettepanekutnr 12 „Jälitustoimingust teavitamise ja selle kontrolli kohta“, milles õiguskantsler teeb ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustiku ja jälitustegevuse seadustiku vastav regulatsioon kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsleri ettepanekut otsustas eile toetada ka põhiseaduskomisjon. 

„Õiguskomisjon otsustas nõustuda õiguskantsleri ettepanekuga, et aidata kaasa paremate menetlusgarantiide rakendamisele. Võimalik lahenduski on selge – kui täna teostab järelevalvet teavitamiskohustuse täitmise üle prokuratuur ja jälitusasutuse juht, siis Riigikogus leviva üldise arvamuse põhjal oleks selleks piisavalt sõltumatuks institutsiooniks kohus. Küsimus pole prokuratuuri umbusaldamises, vaid loogikas, mille kohaselt prokuratuur on paratamatult menetluse üks osapool,“ ütles õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants.
 
Pomerantsi väitel häirib õiguskantslerit ka sellise õigusmõiste nagu „kuritegevuse soodustamise oht“ liiga lai tõlgendusruum. „Kehtiv regulatsiooni ei pruugi siin tegelikult põhiseadusega vastuolus olla, nagu õiguskantsler on leidnud, ja seetõttu saaks tõe kriteeriumiks olla vaid riigikohtu lahend. Meie eesmärk pole antud juhul siiski vaielda ja otsida lahendust kohtu kaudu, vaid luua õigusselgust juurde. Miks mitte siis näha vaeva konsensuslikuma olukorra loomisega ilma kohtusse minemata,“ ütles Pomerants.
 
Riigikogule esitatud ettepanekus osutab õiguskanter, et kriminaalmenetluse seadustiku ja jälitustegevuse seadustiku sätted oma koostoimes ei näe ette tõhusat ja süsteemset järelevalvet jälitustegevuse teavitamise edasilükkamise üle ning võimaldavad teavitamise edasilükkamise tulemusel jätta isik jälitustoimingust üldse teavitamata. Samuti on kriminaalmenetluse seadustiku 1. jaanuaril 2012 jõustuvad sätted õiguskantsleri hinnangul vastuolus isiku põhiseadusliku õigusega tõhusale õiguskaitsele ja õigusele tutvuda enda kohta hoitavate andmetega.
 
Oma ettepaneku vahekokkuvõttes märgib õiguskantsler, et Eesti õigussüsteemis puudub väljakujunenud kohtupraktika teavitamiskohustuste täitmise kohta ning sõltumatu kontroll teavitamiskohustuse täitmise ja teavitamise edasilükkamise üle. Õiguskantsler märgib, et kontrolli teavitamiskohustuse täitmise üle teostavad jälitusasutuse juht ja prokuratuur, kuid prokuratuuri kontroll jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle pärast kriminaalmenetluse lõppu on pisteline. Ka puudub usaldusväärne statistika teavitamise edasilükkamise praktika, sh edasilükkamise ajalise kestuse kohta.
 

Õiguskantsler alustas menetlust avalduse alusel, milles paluti kontrollida isiku jälitustoimingust teavitamise pikaks ajaks edasilükkamise põhiseaduspärasust. Õiguskantsleri ettepaneku nr 12 leiab siit.
 
Antud küsimust käsitleti eile ka põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil, millel osalesid ka õiguskantsler Indrek Teder ja peaprokurör Norman Aas. Riigikogu täiskogu arutab antud küsimust neljapäeval, 2. juunil.
 
Riigikodu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt, kui Riigikogu toetab õiguskantsleri ettepanekut viia seadus või Riigikogu otsus põhiseaduse või seadusega kooskõlla, teeb Riigikogu esimees ühele Riigikogu komisjonidest ülesandeks algatada eelnõu põhiseaduse või seadusega vastuolus oleva seaduse või Riigikogu otsuse nende aktidega kooskõlla viimiseks.
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside