Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser andsid täna Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetele ülevaate Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise tulemustest.

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkesloni sõnul oli tippkohtumise kõige olulisem sõnum NATO ühtsus, mida liikmesriigid väljendasid oma ühiskommünikees ja milles tõsteti esile nii ohupildiga tegelemine kui alliansi võimekuste edasiarendamine.

Mihkelsoni sõnul on küsimus NATO võimekuste tekitamiseks vajalikust rahast olnud üleval juba ammu enne Brüsseli tippkohtumist. Tema hinnangul lahkusid liikmesriigid Brüsselist valmisolekuga panustad rohkem ja teadlikult kaitsevõime tugevdamisse. Küsimus on selles, millises tempos liikmesriigid oma kaitsekulutusi tõstavad.

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi välja öeldud mõte kaitsekulutuste tõstmisest nelja protsendini ei ole Mihkelsoni sõnul siiski reaalne. „Ennekõike on vajalik realiseerida olemasolev konsensus kahe protsendi taseme saavutamiseks,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson märkis, et Eesti puhul on kaks protsenti miinimum ja see on jagatud arusaam kõigi erakondade vahel. Pigem on tema sõnul küsimus, kas valimiskampaania käigus toob mõni erakond välja vajaduse tõsta kaitsekulutused 2,5 protsendi tasemele SKPst.

Ka väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb kõikidel liikmesriikidel oma lubadus täita. „Eesti ise on nende riikide hulgas, kes juba mõnda aega panustab kaitsesse rohkem kui kaks protsenti oma majandusest, aga tegelikult oleks vaja, et kõik liikmesriigid oma kohustusi täidaksid,“ ütles Pentus-Rosimannus.  

Riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert tõi NATO ühtsuse ja kaitsekulutuste koorma võrdsema jagamise kõrval esile NATO juhtimisstruktuuri muutused. Eesti seisukohast pidas ta oluliseks otsust luua diviisistaap, mis hakkab operatiivselt koordineerima kolme Balti riigi sõjalisi jõupingutusi.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected] 
Päringud: [email protected]

Tagasiside