Riigikogu põhiseaduskomisjon ja kultuurikomisjon käsitlesid oma tänasel ühisistungil riigivapi ja valitsusasutuste logo kasutamise põhimõtteid. Istungist võtsid osa riigisekretär Heiki Loot ja Riigikantselei vastavad spetsialistid, valitsusasutuste logo ideekavandi autor Asko Künnap, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini professor, valitsusasutuste logo ideekonkursi hindamiskomisjoni esimees Ivar Sakk, Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste, ning heraldik ja muinsuskaitsja Priit Herodes.

Heiki Loot andis Riigikogu liikmeile ülevaate valitsusasutuste plaanist võtta kasutusele ühine logo ning sellele järgnenud otsustusprotsessist ja logokonkursi korraldamise tulemustest. Loodi sõnul on tänane pilt kirju ning riigi teenuste tarbija jaoks segadust tekitav, kuna valitsusasutused kasutavad praegu umbes 70 erinevat logo. Komisjonidele tutvustati konkursikomisjoni poolt parimaks tunnistatud ideekavandit „Prima Facie“, mille autoriks on Asko Künnap. Kõne all olid ka nimetatud tööle antud hinnangud; oma arvamuse olid esitanud Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Disainerite Liit, Eesti Suhtekorraldajate Liit, aga ka heraldikaasjatundjad ning Eesti Lipu Selts. Samuti tutvuti välisriikide sellekohase praktikaga ning kuulati ära juristide seisukoht.

Kutsutute sõnul on Künnapi ideekavandi kasutuselevõtt esialgsel kujul keeruline, kuna eeldab muudatusi seadusandluses. Logo visuaalse identiteedi osas otsustati algselt, et logo peab sisaldama ka väikese riigivapi täpset kujutist, mis aga Künnapi esialgses ideekavandis puudus. See andis põhjuse laiemalt arutleda ka riigivapi kasutamise põhimõtete üle.

Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas avaldas arvamust, et olukord, kus igal riigiasutusel on oma sümboolika, tekitab inimestes segadust ning ei ole piisavalt lugupidav riigi suhtes. Klaasi sõnul võiksid kasutusel olla paralleelselt nii valitsusasutuste ühtne avatust sümboliseeriv kaasaegne logo kui ka riigivapp ja kui see nõuab muudatust seadusandluses, siis tuleb seda teha.

Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste nõustus, et laialivalguvus erinevate ametkondade sümboolikas ei ole õige ning see vajab korrastamist ning ühtlustamist. Samas ta tõdes, et see, kuidas kõiki rahuldava tulemuseni jõuda, on edasiste läbirääkimiste ja kokkulepete küsimus. Maruste käis välja ka mõtte, et võib-olla tuleks Riigivapi seadust kaasajastada ning töötada välja uus riigi sümboolika seadus, sest parlament saab töötada konkreetse eelnõu ja selles esitatud regulatsiooni baasil. „Kehtiv regulatsioon on kitsapiiriline ja ei ava kõiki võimalusi, mis vastaksid kaasaaegse riigi vajadustele ja arengutele. Samas tuleb järgida, et sümboolika austaks ajaloolist järjepidevust, tooks selgelt esile seotuse riigiga ning oleks üheselt mõistetav ning äratuntav. Asko Künnapi lähenemine loob hea eelduse edasi minna,“ lisas Maruste.

Riigikogu pressitalitus