Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil kuulati ära valitsuse esitatud Eesti eesmärgid Euroopa Liidus Belgia eesistumise perioodil. 

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson märkis, et valitsuse püstitatud eesmärgid Belgia eesistumisperioodil on meile olulise tähtsusega. Nendes on esikohal eelarvepoliitika tugevdamine ning euroala usaldusväärsuse taastamine, Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmine läbi siseturu taaskäivitamise, ühise põllumajanduspoliitika tulevik ja ELi sisejulgeoleku valdkonna IT-agentuuri asutamine.
 
Komisjonide ühisistungil märgiti, et eelarvepoliitika ja konkurentsivõime tugevdamisel Euroopa Liidus ning euroala usaldusväärsuse taastamisel on oluline saavutada Belgia eesistumise jooksul kokkulepped stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise parandamiseks, eelkõige pakti ennetava osa tugevdamiseks. Need on riikide eelarveraamide eelnev hindamine ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamine, mis ei laseks praegu kogetud riigirahanduslikel tasakaalustamatustel tekkida. Usaldusväärsuse taastamisel peavad riigirahanduse korrastamiseks tehtavaid samme toetama ka finantssektori järelevalve tugevdamine ning paindlikke kriisihaldusinstrumentide loomine.
 
Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmisel läbi siseturu taaskäivitamise on Eesti huvi toimiv ja ühtne EL siseturg. Siseturu taaskäivitamise kontekstis peetakse oluliseks, et Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatav „Siseturu algatus“ oleks ambitsioonikas, suunatud erisuste ja turgude killustatuse vähendamisele ning esitaks konkreetsed meetmed ning nende rakendamise ajakava siseturu süvendamiseks ja laiendamiseks. Siseturgu liberaliseeriv EL seadusandlus ja sammud siseturu toimimist takistavate kitsaskohtade kõrvaldamine annaksid tõuke majandusarengule.
 
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimine on vajalik selliselt, et see oleks kõigi liikmesriikide jaoks õiglane. Samuti võimaldaks Euroopa põllumajandussektoril muutuda konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks. Eesti jaoks on põhiküsimuseks, et defineeritaks ümber otsemaksete mõiste, kuna senine süsteem, mis põhineb nö ajaloolisel tootmistasemel, on meid diskrimineeriv.
 
Kõne all oli ka Eesti eesmärk saada EL sisejulgeoleku valdkonna IT-süsteemide haldamise keskse agentuuri asukohamaaks. Läbirääkimiste käigus konkureeriva Prantsusmaaga soovitakse jõuda kompromissile agentuuri infrastruktuuri paiknemise osas.
 
Ühisistungil olid arutusel ka Eesti seisukohad 26. juulil toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu ja välisasjade nõukogu istungil.
 
Euroopa Liidu asjade komisjon käsitles veel Euroopa Komisjoni rohelise raamatu “Kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamine” sisu.
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside