Riigikogu kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni tänasel ühisistungil, kus kõne all oli noorte kaasatus tööturule ja võimalikud meetmed noorte tööhõive parandamiseks, keskendus arutelu eelkõige haridusprobleemidele, tõdedes, et haridussüsteem ja ettevõtlus ei ole piisavalt sünkroonsed vastastikuseid huve arvestama.
Istungil osalenud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõi esile need ministeeriumi poolsed meetmed, mis on suunatud noorte haridustaseme tõstmisele ja katkenud hariduse jätkamisele, rõhutades, et ajal, kui töötus on kasvanud, on ainuõige keskenduda õppimisele. Minister rõhutas ka tööandjate vastustust ja missioonitunde puudumist endale vajalike töötajate ettevalmistamisel.
Kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi hinnangul on noorte tööhõive probleemid võrreldes varasemaga järsult süvenenud. „Töökohad, kus varem piisas keskharidusest, on nüüd sageli nõutav juba kõrgharidus, mis tähendab, et nõuded kvalifikatsioonile on kasvanud, kuigi töö iseloom ei pruugi oluliselt olla muutunud. Haridus ja ettevõtete vajadused tuleks täpsemalt fokusseerida ja ette valmistada just neid spetsialiste, keda tööturg vajab ning rohkem rõhku panna praktiseerimise võimalustele,” ütles Kreitzberg.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on praegune lähenemine – suunata õpingud katkestanud noored uuesti õppima – igati õige ning programmid TULE ja KUTSE selle rakendamiseks on end õigustanud. Reinsalu pidas arutelu pinnalt oluliseks, et noorte osas oleksid tööturumeetmed paindlikumalt kättesaadavamad. „On tõsine valiku koht, kas töötute noorte töö saamist toetada maksusoodustuse abil. Mulle tundub, et see idee väärib tõsist arutelu,” rõhutas Reinsalu.
Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ott Heidmetsa hinnangul vajab noorte tööhõive suurendamine eraldi meetmeid. Nendeks võiks ta sõnul olla sotsiaalmaksusoodustused noorte töölevõtmisel, tööturumeetmete osutamine spetsiifiliselt just noortele, noorte ettevõtluse soodustamine, noorsootöö kui noori arendava tegevuse laiem teadvustamine jms.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie osutas, et haridus üksi ei taga tööle rakendatavust ja väga suur osa noortest õpib jätkuvalt erialadel, millel nõudlus tööturul puudub.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõi välja tõsiasja, et põhiosa noortest registreeritud töötuist moodustavad põhiharidusega noored (31%), põhikooli baasil kutseharidusega noored (21%) ja üldkeskharidusega noored (21%). See tõstatas mitmes osalejas küsimuse, miks kutseharidusega noorte osakaal töötuses on nii suur.
Tänasel arutelul osalesid lisaks ka sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ning haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe.
Riigikogu pressitalitus