Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu seaduse, mille eesmärk on parandada finantspettuste ennetamist, avastamist ja tõkestamist.
Seadusega soovitakse kaitsta inimesi pettuse ohvriks langemise eest ja pettureid ohjeldada. Pangad saavad võimaluse pettus tuvastada enne maksetehingu toimumist ja pettuseohu korral makse edasi lükata. Samuti saab pank edaspidi tehingust keelduda, kui on näha, et raha läheb tõenäoliselt petturile. Praegu pankadel makse peatamiseks õiguslikku alust ei ole.
Peale selle saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada pettusekahtlusega seotud infot teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutuste, Politsei- ja Piirivalveameti ning RIA küberintsidentide käsitlemise osakonnaga CERT-EE. Muudatused võimaldavad makseteenuse pakkujatel pettusekahtluse korral kiiremini sekkuda ning teha koostööd omavahel, PPA ja RIAga, aidates vähendada pettustega tekitatud kahju ja suurendada finantssüsteemi turvalisust.
Parlament täiendas menetluse käigus seaduseelnõu, et seadus tagaks pettusekahtluse korral vastastikuse andmevahetuse õiguse ka krediidiandjate ja -vahendajate ning krediidiasutuste vahel, et oleks võimalik avastada ja välja selgitada krediidi andmisega seotud pettuseid.
Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. Enamik pettuseid algab telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu vajab pettuste tõhus ennetamine riigi ja erasektori koostööd. Erinevate petuskeemide ja küberturvalisuse nõuannetega saab tutvuda Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) lehel https://www.itvaatlik.ee/.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) (936 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget.