Riigikogus sai vastuse üheksa arupärimist.
Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Ants Froschi, Priit Sibula, Andres Metsoja, Aivar Koka, Henn Põlluaasa, Lea Danilson-Järgi, Jaanus Karilaidi, Urmas Reinsalu ja Mart Maastiku esitatud arupärimisele haridusuuenduste korra kohta (nr 1067) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Arupärijad soovisid teada, kas õppeaastaks vajalik informatsioon ja tehnilised lahendused on koolidele, õpetajatele ja õpilastele praeguseks teada.
Kallas selgitas, et eelmine õppeaasta, see on siis 2025.–2026. õppeaasta, oli esimene õppeaasta, kui hakkas kehtima õppimiskohustus. Ehk nendele õpilastele, kes 1. septembril 2025 kooli läksid, hakkas kehtima õppimiskohustus. See seadus võeti vastu detsembris 2024, nii et tegelikult oli pikalt ette teada ka seaduse vastuvõtmise ajal tingimused, mida tähendab õppimiskohustus. „Nii et koolidele otseselt õppimiskohustus küll üllatusena ei tulnud,“ ütles minister. Ta lisas, et eksamite ajad olid kinnitatud ministri määrusega aprillis 2025, nii nagu reegel ette näeb, ehk siis 2026. aasta eksamid kinnitatakse aasta varem.
Kallas ütles, et põhikooli lõpetamise lahtisidumine eksami lävenditest oli koolijuhtide väga suur palve, millega mina lõpuks nõustusin, kinnitades neile, et sel juhul jääb see muudatus kooliaasta keskele. „Me läksime seda määrust muutma ja sidusime lahti põhikooli lõpetamise nii-öelda lõputunnistuse kättesaamise eksami lävendist. Hinded peavad olema positiivsed, aga eksami lävendi ületamine ei ole tingimus põhikooli tunnistuse mittekättesaamiseks,“ selgitas minister. Ta lisas, et kehtestasime 2025. aasta detsembris. „See sai koolidega väga põhjalikult läbi räägitud,“ märkis Kallas. Ta tunnistas, et see oli õppeaasta keskel, mis ei olnud väga hea praktika.
Kõneldes õppimiskohustusest, ütles Kallas, et meil ei ole EHIS-es jätkuvalt kannet 204 õpilase kohta. „On 204 noort, kelle puhul me ei tea, miks nad ei õpi, nad ei ole ühtegi kooli sisse kantud. Omavalitsused laias laastus teavad ja nende tagasiside laekub meile hiljemalt 1. novembriks, kui haridusministeerium saab selgema pildi kokku.,“ ütles minister.
„Nüüd, 204 last on oluliselt väiksem number kui 800 last, mis oli eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Need olid lapsed, kes ei jätkanud õppimist mitte kuskil,“ märkis minister. „Sellest 200-st lapsest 94 last on Tallinna linnas,“ täpsustas Kallas.
Tema sõnul on märkimisväärselt tõusnud kutsekoolidesse suundunud õppurite arv. „Ehk kui üle-eelmisel aastal läks kutseharidusse 3700 õpilast, eelmisel aastal 3600 õpilast, siis sellel aastal 3900 õpilast. Ma ennustan ka seda, et järgnevatel aastatel kutseharidusse minejate arv suureneb,“ ütles minister.
Nii et esimese aasta kokkuvõte õppimiskohustuse reformist on see, et oleme suutnud suunata need lapsed õppima. Siin on väga suur töö olnud kohalikel omavalitsustel.
Kallas rääkis veel koolipäeva alguse kellaajast. „Leian, et kohalikud omavalitsused peaksid lähtuma lapse huvidest. Ja lapse huvides ei ole koolipäeva alustada kell kaheksa. See mõjub inimese elurütmile täpselt samamoodi, nagu hommikune ärkamise kellaeg mõjub lapse rütmile ja toimimisele,“ rääkis minister.
Kallas vastas veel arupärimisele regionaalse kõrghariduse tuleviku kohta Eestis (nr 1084).
Arupärimistele, mis käsitlesid Keskkonnaameti tegevust Leili Mihkelsoni metsa raiumise juhtumis ning meetmeid sarnaste juhtumite vältimiseks (nr 1059), tuuleparkide demonteerimiskohustust, finantstagatisi ning maaomanike ja nende õigusjärglaste õiguste kaitset (nr 1097), elektrihinna tõusu kohta (nr 1003) ja põlevkivivarude salajast müümist erafirmale (nr 1007) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.
Arupärimistele, mis puudutasid õigussüsteemi toimimist ja sündmuskohalt lahkumise õiguslikku käsitlemist surmaga lõppenud liiklusõnnetuste kriminaalmenetluste lõpetamisel (nr 1093), halduskohtute ülekoormuse ja suurenenud rändesurve mõju Eesti kohtusüsteemile (nr 1094) ning lobikohtumisi (nr 1063), vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Vabas mikrofonis võttis sõna Helmen Kütt.
Istung lõppes kell 22.17..
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.