Riigikogu arutas istungi alguses 34 Riigikogu liikme esitatud umbusaldusavaldust valitsusele, kuid ei avaldanud umbusaldust. Seda toetas 34 saadikut. Valitsusele umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Peeter Ernitsa, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi esitatud arupärimisele ekspordi vähenemise ja selle mõjude kohta majandusele (nr 994) vastas peaminister Kristen Michal.
Arupärijad soovisid teada millised on valitsuse hinnangul peamised põhjused Eesti päritolu kaupade ekspordi kaheksa protsendilisele langusele.
Michal selgitas, et ühe kuu statistika põhjal ei saa teha järeldusi Eesti ekspordi üldise käekäigu kohta. „Nagu arupärijad ka ütlesid, nad tegid selle küsimuse ühe kuu põhjal. 2026. aasta esimese kaheksa kuuga – see on nüüd pikem periood – kasvas Eesti eksport aastases võrdluses 7%. Eesti eksport sõltub välisturgude nõudlusest, sest ligi 80% ekspordist läheb Euroopa Liidu turgudele,“ ütles Michal. Ta tõi esile, et ettevõtete konkurentsivõimet toetavad Euroopa keskmisest madalam maksukoormus, tugev digitaliseeritus ja Eesti konkurentsivõimeline maksusüsteem. „Täna avaldatud uudise kohaselt on Eesti maksusüsteem OECD riikide seas 13. aastat järjest konkurentsivõimelisim,“ ütles Michal.
Michal kinnitas, et valitsus jälgib pidevalt majandussektorite olukorda. Eesti majanduse konkurentsivõimet ja kitsaskohti analüüsis ka 2024. aastal Riigikogule esitatud eksperdikogu raport, mis tõi esile eelkõige töötleva tööstuse probleemid. „Ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks on valitsus koostanud tööstuspoliitika 2035 ja eksporditegevuste kava 2025–2028. Keskendume ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele, uute turgude leidmisele ning riigi ja ettevõtjate koostööle,“ ütles peaminister. Ta nimetas prioriteetsed valdkonnad, mis on puidu-, toidu-, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, merendus ning IT-, rohe- ja tervisetehnoloogiad. Nendes sektorites keskendume ekspordi kasvatamisele ja suurema lisandväärtuse loomisele.
Michal ütles, et Eesti tööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks keskendub valitsus maksukoormuse vähendamisele, taskukohasele energiale, investeeringute suurendamisele, bürokraatia vähendamisele ja ekspordi toetamisele. Kahe aastaga, 2027. aastaks langeb maksukoormus 36,2%-lt 35,2%-le. Energiakulude vähendamiseks kiirendame taastuvenergia arendamist ja elektrivõrgu tugevdamist. Majanduskasvu kava näeb ette suurinvesteeringute kiirmenetluse, ettevõtete halduskoormuse vähendamise ning teadus- ja arendustegevuse ja digitaliseerimise toetamise. Eesmärk on suurendada ettevõtete tootlikkust ja liikuda suurema lisandväärtusega tootmise poole. Eesti ettevõtete konkurentsivõimet toetab ka Euroopa keskmisest madalam maksukoormus. Eurostati andmetel on Eesti maksukoormus 35,5% SKP-st võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, mis on 40,4%. Lisaks on Tax Foundation hinnanud Eesti maksusüsteemi 13. aastat järjest maailma konkurentsivõimelisemaks.
Peaminister vastas veel arupärimisele Eesti elanike turvatunde vähenemise ja riigi julgeolekupoliitika kohta (nr 995).
Arupärimistele „Varitseva õhuründemoona raamlepingu“ (nr 1046) ning Aidu tuulepargi arendamise kokkuleppe ja sellest tulenevate riigikaitseliste riskide kohta (nr 1062) vastas kaitseminister Martin Herem.
Arupärimisele, mis käsitles välisriikide kinnipeetavaid Eestisse toomist (nr 1020) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Arupärijate soovil jäeti tänasest päevakorrast välja justiits- ja digiminister Liisa Pakostale esitatud arupärimine, mis käsitleb lobikohtumisi (nr 1063).
Istung lõppes kell 23.17.
Fotod: (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei).
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.