Riigikogu esimees Jüri Ratas juhatas Kaunases Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide esimeeste kohtumisel arutelu teemal „Julgeolek ja kaitse. NB8-NATO klubi: Uued võimalused tõhustatud Põhjamaade-Balti julgeoleku- ja kaitsekoostööks“.

Ratas ütles, et käesolev aasta on olnud meie lähiajaloos erakordne. Venemaa agressioon Ukraina vastu kujutab endast ülimalt tõsist ohtu Euro-Atlandi julgeolekule.

Ta toonitas, et demokraatliku maailma vastus Venemaa agressioonile on olnud kiire ja otsustav. Julgeoleku ja kaitse valdkonnas on see tähendanud sõjalise abi andmist Ukrainale, meie riikide kaitsekulutuste suurendamist ning, mis on väga oluline, Soome ja Rootsi puhul on see viinud otsuseni taotleda NATO liikmeks saamist.

„Soome ja Rootsi ühinemine NATOga on meie regiooni jaoks pöördepunkt ning oluline panus kogu Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku suurenemisse. See loob uusi võimalusi piirkondlikuks julgeoleku- ja kaitsekoostööks – NB8 koostöö saab uue strateegilise mõõtme,“ ütles Ratas. „Meie Riigikogu oli esimeste seas, kes mõlemad ühinemisprotokollid ratifitseeris 5. juulil,“ märkis Ratas.

 Ta lisas, et on mitmeid valdkondi, kus on võimalusi veelgi tihedamaks koostööks – näiteks meie kaitsekavade integreerimine, osalemine üksteise õppustel, kaitsevõime alased ühishanked ja koostöö kaitsetööstuses.

Ratas märkis, et Venemaa jääb veel aastateks NATO jaoks kõige olulisemaks ja otsesemaks ohuks. See on selgelt välja öeldud ka NATO uues strateegilises kontseptsioonis, mis võeti vastu Madridi tippkohtumisel. Väga oluline on seal tehtud otsus tugevdada oluliselt alliansi kaitse- ja heidutushoiakut meie piirkonnas.

Nüüd peame keskenduma selle otsuse kiirele elluviimisele. See tähendaks liitlaste suuremat kohalolekut meie piirkonnas, relvastuse ja laskemoona eelpaigutamist ning sõjalise võimekuse tugevdamist maismaal, merel ja õhus. Otsus muuta NATO Balti riikide õhuturbemissioon õhukaitseks on samuti äärmiselt oluline. „Meie hoiak peab välistama kõik võimalikud agressioonikatsed,“ rõhutas Ratas.

Rääkides Ukrainast, ütles Ratas: „Me peame veelgi tõstma agressiooni hinda Venemaa jaoks ja hoidma ära agressiooni laienemise. Selleks peame veelgi tugevdama sanktsioone Venemaa vastu ja suurendama oma sõjalist toetust Ukrainale.“

Ratas avaldas lootust, et kui meie riigid järgmisel aastal kogunevad NATO tippkohtumisele Leedus, Vilniuses, siis on Soome ja Rootsi juba mõnda aega olnud NATO liikmed.

Kaunases Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide esimeeste kohtumisel olid tähelepanu keskmes lisaks julgeolekualasele arutelule veel NB8 riikide 31 aastat kestnud senine koostöö ja selle perspektiivid uues majanduslikus, kultuurilises ning julgeoleku olukorras, samuti majanduskoostöö regioonis.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on alates 1992. aastast toonud ühise laua taha kokku Soome, Rootsi, Norra, Islandi, Taani, Eesti, Läti ja Leedu. NB8 spiikrite esimene kohtumine toimus 1997. aastal Rootsis Karlskronas.

Fotod: Leedu Seim

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]