Rahvusparlamentide esimehed kutsusid üles panustama rohkem turvalisusesse
Tallinnas kohtunud Euroopa Liidu parlamentide esimeeste tänane arutelu keskendus Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimustele. Ettekandjad tõid esile kaitsevõime tugevdamist ja koostööd.
Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on partnerlus Euroopa Liidu julgeolekupoliitika ja NATO vahel vajalik, kuid Euroopa Liidu sisene julgeolekukoostöö ei saa mingil juhul olla alternatiiv NATOle.
Läti parlamendi spiiker Ināra Mūrniece rääkis oma kõnes Euroopa Liidu struktureeritud kaitsekoostööst (PESCO). Tema sõnul ei ole see ainult raamistik, vaid Euroopa Liidu koostöö protsess, mis võimaldab ära kasutada iga liikmesriigi tugevaid külgi. Ta tõi näiteks Balti riikide juhtrolli IT, digitaliseerumise ja küberturvalisuse uurimise vallas.
„Praeguses olukorras ei saa ükski riik üksi tegutseda, me vajame liitlasi,“ ütles Mūrniece. „Euroopa Liidu kaitseinitsiatiivid saavad NATOt tugevdada, sest nad tõstavad ühist kaitsevõimekust.“ Ta kutsus üles tugevdama Euroopa Liidu ja NATO koostööd eelkõige küberturvalisuse valdkonnas. Kaitse-eelarvest rääkides ütles Mūrniece, et kõigil liikmesriikidel on väga oluline hoida vähemalt kahe protsendi taset SKPst.
Saksa Bundestagi esimees Wolfgang Schäuble sõnul ootavad kodanikud, et Euroopa Liit tegeleks rohkem julgeoleku ja kaitsega. Ta märkis, et julgeolekupoliitikas on endiselt suur lõhe vajaliku ja võimaliku vahel, mistõttu tuleb Euroopal võtta rohkem vastutust oma turvalisuse eest.
Schäuble tõi esile rahvusparlamentide rolli julgeoleku tagamisel, milleks on vaja tugevdada omavahelist koostööd ja kaasatust. „Me jagame arusaama, et tänases keerulises turvalisuse olukorras peame edasi liikuma ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga,“ rääkis ta. „Ühiste huvide, prioriteetide ja strateegiate leidmine võib olla meie jaoks kõige raskem väljakutse.“ Lahendusena pakkus ta, et üksmeele leidmise ainuke viis on kompromissivalmidus ja avatus teiste liikmesriikide ideedele.
Ka Austria Rahvusnõukogu esimehe Wolfgang Sobotka sõnul vajab Euroopa ühist välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat. „Täna rohkem kui kunagi varem, peab Euroopa rääkima ühehäälselt julgeoleku ja kaitse teemadel,“ ütles Sobotka, kelle sõnul on turvalisus esmatähtis, et suurendada kodanike usaldust ühenduse vastu. Sarnaselt Schäublele leiab ta, et ühendus peab võtma enam vastutust oma turvalisuse tagamisel.
Sobotka rääkis oma kõnes veel võitlusest terrorismi ja küberrünnakute vastu, välispiiride kaitsest ja ebaseaduslikust migratsioonist, valeinformatsiooni levitamisest ja sotsiaalmeediast ning radikaliseerumisest ja turvalisuse tagamisest Euroopa Liidu naabruskonnas.
Sobotka sõnul on suvel algava Austria Euroopa Liidu eesistumise üks prioriteet Lääne-Balkani riikide ühendusele lähendamine ja nad soovivad jõuda liitumisläbirääkimisteni Albaania ja Makedooniaga.
Rahvusparlamentide ja Euroopa Liidu Kohtumisel osalesid ka Euroopa Parlamendi, Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi, Norra, Islandi ja Šveitsi delegatsioonid. Konverentsi foto- ja videomaterjali ning järeldused leiate parleu2017.ee veebilehel.
Epp-Mare Kukemelk
kommunikatsioonikoordinaator
parlamentaarne mõõde
EL nõukogu eesistumine
Riigikogu Kantselei
+372 631 6356 +372 515 3903
Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Eesti