Riigikogu infotunnis selgitas Juhan Parts Rail Balticu trassi planeerimist
Riigikogu infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Karel Rüütli esitatud küsimusele Rail Balticu trassi planeerimisest ja selle keskkonnamõjudest.
Juhan Parts selgitas Rail Balticu kolme põhilist tegevussuunda. „Esiteks, planeerimine erinevate trassivariantide vahel. Paralleelselt sellega on algatatud võimalike eelistrasside keskkonnamõju strateegiline hindamine ja sellele järgneb tehniline eelprojekteerimine,“ ütles Parts. Ta lisas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine peaks toimuma esimese kvartali lõpus. Arvestades trassi täiendavate variantide lisandumist, ennekõike Harjumaal, võib toimuda mõnekuuline viivitus.
Juhan Parts selgitas, et trassi valikul Tallinnast Riiga – kas läbi Tartu või läbi Pärnu – on võetud aluseks riigi üldplaneeringut “Eesti 2030+” ning Euroopa Komisjoni poolt tellitud strateegilist uuringut võimalikust trassi suunast. „Selle põhjal oleme võtnud aluseks põhiliselt majandusliku tasuvuse kaalutlusest suuna Tallinn–Pärnu–Riia. Hetkel käib töö, kuidas ja kõiki neid aspekte arvestades, sealhulgas ka keskkonnamõju, millised trassivariandid selles suunas on kõige paremas tasakaalus nii majandusliku tasuvuse kui ka keskkonnamõjudega,“ ütles Parts.
Partsi hinnangul võetakse otsus eelistatud trassi osas lähima kuu, vähemalt selle aasta esimese poolaasta jooksul. „Paljudes piirkondades oleme üsna kokkulepete lähedal, kui me vaatame Eestit, nii Pärnut kui ka Raplat. Võib-olla keerulisemaks ongi jäänud Harju maakond. Nõus olen sellega, et isegi kui eelistrassi kokkulepe on olemas, siis igal juhul mikrotasandil keskkonnauuringud jätkuvad järgmises projektifaasis,“ ütles Parts.
Parts tegi ettepaneku korraldada uus kohtumine ekspertidega, et hinnata Rail Balticu tasuvusküsimusi. „Me oleme selles faasis, kus ka tegelikult selliseid tasuvusküsimusi tuleb uue informatsiooni põhjal ümber otsustada, kui ainuüksi investeerimismaksumus läheb kallimaks,“ ütles Parts.
Välisminister Urmas Paet vastas Enn Eesmaa esitatud küsimusele majandus- ja kommunikatsiooniministri tehtud avalduse kohta ja Priit Toobali esitatud küsimusele kaitseministri tehtud avalduse kohta.
Peaminister Andrus Ansip vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele majanduskoostööst naabritega, Heljo Pikhofi esitatud küsimusele ühe vanemaga peres kasvavate laste olukorrast, Marianne Mikko esitatud küsimusele Aafrikast ning Tõnis Kõivu esitatud küsimusele rongiliiklusest ja uutest Elroni rongidest.
Riigikogu pressiteenistus