Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles Riigikogu infotunnis õpetajate palgatõusu kommenteerides, et riigieelarve võimaldab tõsta õpetajate palga alammäära kolm protsenti ning suuremaks palgatõusuks tuleks raha võtta mõne teise valdkonna arvelt. Õpetajate suure töökoormuse taga näeb minister nii raha kui ka kvalifitseeritud tööjõu puudust ning vajadust vaadata üle kooli ja kodu vastutuse piirid.
Riigikogu liige Helmen Kütt küsis haridus- ja teadusminister Kristina Kallaselt, millised olid õpetajate palgaootused ja võimalused palgatõusuks ning kas eelarve menetlemisel oleks võimalik tõusu suurendada. Samuti tõi Kütt esile õpetajate suure töökoormuse ja tugispetsialistide puuduse ning küsis, kuidas saaks õpetajate tööd kergendada. Kütt viitas, et kaasava hariduse rakendamisel ei jätku kõigile õpilastele vajaliku tähelepanu pakkumiseks õpetajaid ja abiõpetajaid.
Kristina Kallas vastas, et õpetajate soov oli 18-protsendiline palgatõus, mis tähendanuks riigieelarvele üle 100 miljoni euro suurust püsikulu. Minister taotles enda sõnul 14-protsendilist palgatõusu, mille püsikulu olnuks 91 miljonit eurot, kuid eelarve võimalusi arvestades jõuti kolmeprotsendilise õpetajate alampalga tõusuni.
„See kõik kokku läheb riigieelarvele maksma umbes 45 miljonit eurot,” ütles Kristina Kallas. Kallase sõnul tähendaks suurem palgatõus, et vajalik raha tuleb võtta mõnest teisest valdkonnast. „Ehk kui tahta tõsta õpetaja palka rohkem, siis tuleb kuskilt see raha ära võtta.”
Kallas märkis kaasava hariduse rakendamist kommenteerides, et õpetajate suur töökoormus tuleneb nii rahapuudusest kui ka kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide nappusest. „Meil lihtsalt ei ole inimesi tööturul, keda palgata – isegi kui see raha olemas on –, keda palgata seda spetsiifilist tööd tegema, sest neid oskustega inimesi tööturul ei ole,” nentis Kallas.
Ministri sõnul on õpetajate koormuse hindamiseks kokku lepitud koormusuuring, kuna õpetajatele panevad tööülesandeid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile ka koolipidajad, koolijuhid ning kooli hoolekogu ja kogukond.
Kallas rõhutas ka, et õpetajate koormus on ka laiem küsimus vastutusest. Tema hinnangul on kodu, lastevanemate ja kooli vastutuse piirid nihkunud liiga tugevalt kooli suunas ning õpetajatelt oodatakse järjest enam ka selliste ülesannete täitmist, mis puudutavad lapse kasvatamist, mitte üksnes õpetamist.
„Kõik see on pandud kooli õlule ja õpetaja tegeleb finantsoskuste arendamisega, kommunikatsioonioskuste arendamisega, toitumisega, liikuvusega, unehäiretega, sotsiaalmeediaga, mobiiltelefonisõltuvusega, ehk siis, kõige sellega, mis ei ole ainult seotud lapse akadeemiliste teadmistega, vaid on seotud tegelikult lapse kasvatamisega,” ütles haridus- ja teadusminister. Kallase sõnul tuleb seetõttu uuesti paika panna, kus lõpeb kooli ja õpetaja ning algab kodu ja lapsevanema vastutus.
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes vastas infotunnis veel Lauri Laatsi küsimusele inimeste murede kohta, Helle-Moonika Helme küsimusele olukorra kohta riigis ning Tõnis Lukase küsimusele hariduse rahastamise kohta.
Lisaks haridus- ja teadusministrile peaministri ülesannetes osalesid tänases infotunnis sotsiaalminister Karmen Joller ja taristuminister Kuldar Leis.
Joller vastas Jaanus Karilaiu küsimusele sotsiaalministri segaste sõnumite kohta ning Mart Helme küsimusele, mis keskendus kriisimeditsiinile.
Leis vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele lennunduse, Anti Allase küsimusele kortermajade rekonstrueerimise ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele Rail Balticu kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.