Riigikogu liikmete küsimustele vastasid regionaalminister Jaan Õunapuu, minister Paul-Eerik Rummo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip.

Regionaalminister Jaan Õunapuu vastas Peeter Tulviste esitatud küsimusele Tallinna Ülikooli loomise tagajärgedest Eesti regionaalpoliitikale. Vastuses tõstis regionaalminister esile Siseministeeriumis ettevalmistatud Eesti regionaalarengu strateegiat aastateks 2004 – 2015, mille põhivisiooniks on maakondade tasakaalustatud areng.

Regionaalminister vastas ka viie Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme küsimustele sundparteistamise kohta. Vastates küsimusele erakondliku kuuluvuse tähtsusest maavanemate määramisel, kinnitas minister, et nendes otsustes lähtutakse isiku oskustest ja kogemustest, mitte parteilisest kuuluvusest. ”Valitsuskabinetis on kandidaatide arutelude juures olnud määravaks pigem see, kas ta sobib sellele ametile, kas tal on selleks piisavalt oskusi, kogemusi ja ma ei mäletaks, et kabinetiistungil oleks hakatud parteilist kuuluvust eriti esile tooma,” sõnas Õunapuu.

Riigikogu liige Mart Nutt küsis minister Paul-Eerik Rummolt kodakondsuse saamise ja koolilõpueksamite võimaliku ühitamise kohta. Küsimusele vastates märkis Rummo, et Eestis on naturalisatsiooniprotsess varasemaga võrreldes tunduvalt intensiivistunud, kuigi olulisi muudatusi kodakondsuse seaduses seni tehtud ei ole. Ministri sõnavõtust selgus, et 2004. aasta 10 kuu jooksul on naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud 1000 inimest rohkem kui möödunud aastal. Alaealisi, kes saavad kodakondsuse oma määratlemata kodakondsusega vanemate taotlusel, on juurde tulnud üle 500.

Andres Herkel päris majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipilt ID-kaartide arendusest. Vastates Herkelile rõhutas Ansip, et ID-kaarditega seonduvalt jälgitakse ministeeriumis eelkõige seadusandlikku tegevust.

Kadi Pärnits esitas majandus- ja kommunikatsiooniministrile küsimuse reisijateveost Edelaraudteel. Teemat käsitledes märkis Ansip, et praegu doteerib Eesti riik raudtee infrastruktuuri 4,5 miljoni krooniga aastas, Edelaraudteele otsedotatsiooni maht moodustab sellest 81 miljonit. ”Loomulikult on kallinenud kütus, on kallinenud metall, nii nagu Edelaraudtee seda kinnitab. Kuid dotatsiooni maht on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul piisav selleks, et jätkata vedusid praeguses mahus,” ütles Ansip. Ta lisas, et kolme esimese kvartali osas on kokkulepe juba silmapiiril ning selle kinnitamist on oodata juba järgnevatel kohtumistel raudtee esindajatega.

Vt lisa infotunni stenogrammist:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus