Infotunnis esinesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip, sotsiaalminister Marko Pomerants ja kultuuriminister Urmas Paet.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip vastas Jarno Lauri küsimusele praamiliikluse, Helir-Valdor Seederi küsimusele AS Eesti Energia, Mark Soosaare küsimusele Liivi lahes asuvate Eesti väikesaarte laeva- ja lennuühenduse ja Ain Seppiku küsimusele Tallinna Sadama olukorra kohta.

Vastates Riigikogu liikme Jarno Lauri küsimusele Vormsi praamiühenduse piisavuse kohta kinnitas Ansip, et Kihnu Veetedee AS`iga sõlmitud leping tagab liinil piisava reiside arvu ning oktoobrist tööd alustav laev ”Reet” on reisijate teenindamiseks piisavalt suur. ”Reet” võtab peale 150 inimest ja umbes 15 sõiduautot, laeva autoteki kõrgus on neli meetrit. Vastavalt lepingule jääb parvlaeva reiside arv järgnevaks 7. aastaks 1997. aastast fikseeritud tasemele, ehk 1300 reisi aastas. ”Ma olen veendunud selles, et lepingus ettenähtud veoste mahud on piisavad selleks, et kõiki soovijaid transportida. Lepingus on ette nähtud ka lisaveod reisijate olemasolu korral ja nende eest riik peale maksma ei pea,” selgitas Ansip.

Sotsiaalminister Marko Pomerants vastas Marika Tuusi küsimusele ambulatoorse arstiabi, Ivari Padari küsimusele tervishoiu rahastamise, Tõnis Lukase küsimusele narkomaania ja Eiki Nestori küsimusele ravikindlustuse transpordihüvitiste kohta.

Vastates Marika Tuusi küsimusele ravijärjekordade pikkuse kohta andis Marko Pomerants statistilise ülevaate seisuga alates 1. juuli 2004. Selle kohaselt ootas ravijärjekordades 90 000 kindlustatud inimest, kellest 84% vajas ambulatoorset eriarstiabi, 4% päevaravi ja 12% haiglaravi. Lubatust kauem venis ravijärjekord 3%-l. ”Omalt poolt haigekassa nõukogu esimehena tegeleme me sellega pidevalt, et hoida järjekorrad nii lühikesed kui vähegi võimalik, ” kinnitas Pomerants.

Vastates küsimusele tervishoiu rahastamise üle selgitas Pomerants, et suur osa haigla kapitalikuludest on kaetud tervishoiuteenuste hindadega ning seda tehti haigekassa kuludest. 2004. aasta sügisest kuni 2006. aastani kavatseb riik tervishoiu objektidesse investeerida 388 miljonit krooni.

Kultuuriminister Urmas Paet vastas Vilja Savisaare küsimusele Niguliste kiriku, Evelyn Sepa küsimusele Tallinna Lauluväljaku ja Trivimi Velliste küsimusele muinsuskaitse rahastamise kohta.

Vastates küsimusele Niguliste kiriku tagastamise kohta Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule selgitas Paet, et Kultuuriministeerium on oma eitavas seisukohas lähtunud kunstiekspertide arvamusest. ”Täna on see seisukoht küll selline, et praegusel kujul sellist tagastamist teostada ei ole võimalik, sest puudub kindlus nende kunstivarade niiöelda täieliku turvalisuse kohapealt,” ütles Paet. Kultuuriministeerium saatis juba paar aastat tagasi Riigikantseleile eelnõu Niguliste kiriku tagastamata jätmise kohta. ”Seni ei ole see küsimus päevakorda jõudnud,” nentis minister.

vaata ka infotunni stenogrammi:

http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form

Riigikogu pressitalitus