Riigikogu juhatus otsustas oma tänasel koosolekul menetlusse võtta 7 eelnõu:

1) Valitsuse poolt 14. mail algatatud perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE). Eelnõuga täiendatakse struktuuritoetuse seadusi nende rakendamisel esile kerkinud vajaduste osas ning ajakohastatakse struktuuritoetuste seaduste sätted muude õigusaktide taustal. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muudatustest on olulisim projektide elluviimise lõpptähtaja pikendamise võimaldamine põhjendatud juhtumite korral. Nii perioodi 2004–2006 kui perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadusi täiendatakse toetuse tagasinõudmise regulatsiooni juhtumite osas, mil kahju suurust ei ole võimalik üheselt hinnata, ning tagastamisele kuuluv toetuse osa määratakse protsendina eraldatud toetusest. Lisaks nähakse ette sundtäitemenetluse mehhanismid tagastamisele kuuluva toetuse sissenõudmiseks. Seaduse tasandile tuuakse ka tasumata kuludokumentide alusel toetuse väljamaksmisega seotud sätted, kuna need on kitsendavad ja kohalduvad vaid osade toetuse saajate puhul. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

2) Valitsuse poolt 14. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE). Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on peamiselt seotud töövõimetuspensioni määramiseks vajaliku pensionistaažiga, pensioniõigusliku staaži arvestamisega kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse korral ja sama staaži eest topeltpensioni määramise vältimisega, toitjakaotuspensioni määramisega toitja tagaotsimise korral, volikirjade alusel pensionide maksmisega ja haldusakti kättetoimetamisega. Eelnõus toodud ettepanekud ei muuda seaduse seni sätestatud põhimõtteid, välja arvatud toitjakaotuspensioni regulatsioonis tehtavad muudatused, mille kohaselt muudetakse seni kehtinud erijuhul toitjakaotuspensioni maksmise sisu. Riiklike peretoetuste seaduse muudatused on seotud kinnipidamisasutuses viibivate laste kohta peretoetuste maksmisega ja üksikvanema lapse toetuse maksmisega. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

3) Valitsuse poolt 14. mail algatatud geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE). Eelnõu eesmärk on viia nimetatud seadus vastavusse nõukogu direktiiviga 98/81/EÜ. Eesti nõustub komisjoni seisukohaga, et need direktiivi nõuded ei ole täielikult üle võetud. Seaduse kohaldamisalast arvatakse osaliselt välja geneetiliselt muundatud mikroorganismide vedu maanteel, raudteel, siseveeteedel, merel või õhus, mille kohane säte kehtivas seaduses puudub. Teatud sätteid ei rakendata seega geneetiliselt muundatud mikroorganismide veole, kuna selle kohta kehtivad erinõuded. Geneetiliselt muundatud mikroorganismid klassifitseeritakse ohtlikeks aineteks ja nende vedu loetakse ohtlike ainete (kaupade) veoks. Ohtlikud ained on ained, mis võivad oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

4) Valitsuse poolt 14. mail algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE). Eelnõu on suunatud piirivalve personaliprobleemide võimalikult kiirele lahendamisele. Kontsentreerutud on põhiliselt piirivalveametnike haridusnõuete paindlikumaks muutmisele. Muud muudatused on seadust täpsustava iseloomuga. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

5) Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni poolt 14. mail algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE). Algataja sõnul on eelnõu eesmärgiks aidata kaasa ökomaksureformile. Eelnõu jõustumisel väheneks nende isikute maksukoormus, kes kasutavalt loodusressursse ökoloogiliselt säästval viisil. Eelnõu kohaselt saab füüsilisest isikust ettevõtja õiguse talle kuuluvalt kinnistult saadud metsasaaduste ja nende töötlemissaaduste võõrandamisest saadud tulust maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 45000 krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

6) Valitsuse poolt 15. mail algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (271 SE). Eelnõu eesmärgiks on 2006. aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatuste eeskujul ametiühingute seaduses, kirikute ja koguduste seaduses, korteriühistuseaduses, mittetulundusühingute seaduses, sihtasutuste seaduses ja tulundusühistuseaduses muudatuste tegemine, lihtsustamaks juriidiliste isikute tegevusega seonduvaid reegleid eelkõige üleliigsete formaalsusnõuete kaotamise kaudu. Samuti on eelnõu eesmärgiks seaduste rakendamise käigus ilmnenud mitmete kitsaskohtade kõrvaldamine. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

7) Valitsuse poolt 15. mail algatatud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (272 SE). Eelnõu põhiülesanne on realiseerida kõrgharidust reguleerivates õigusaktides kõrgharidusstrateegiast tulenevad tegevused. Muudatusettepanekud puudutavad kõrgharidusstrateegiast tuleneva eesmärgina ühisõppekavade, -kraadide ja -diplomite seadustamist, kvaliteeditagamise süsteemi ja õppe läbiviimise õiguse seadustamist. Samuti viiakse seadusesse täiendavaid praktikast tulenevaid muudatusi. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressitalitus