Austatud Ameerika Juudi Komitee esimees härra David Harris
Eesti juudi kogukonna esimees proua Alla Jakobson
Head kohalviibijad

Eesti juudi kogukond ei ole traditsiooniliselt suur, kuid tal on olnud ja on silmapaistev koht Eesti majanduses, teaduses ja kultuuripildis.

Eesti juudid andsid olulise panuse ka meie riigi iseseisvuse taastamisse. Eesti mitmetuhandeliikmeline Juudi Kultuuriselts on üks riigi kõige aktiivsemaid valitsusväliseid ühendusi. Lisaks Tallinnale tegutsevad selle liikmed tarmukalt Narvas, Kohtla-Järvel ja Tartus.

Meil on hea meel, et ühes Eesti iseseisvuse taastamisega õnnestus taasavada nõukogude okupantide poolt pärast II maailmasõda suletud Juudi Kool Tallinnas. Ning üsna hiljuti, 2007. aasta mais, toimus järjekordne rõõmustav sündmus: Tallinnas avati uus sünagoog. Oleme eriti uhked, et selle unikaalse püha hoone kaasloojateks on noored Eesti arhitektid. Annetusi sünagoogi ehitamiseks laekus aga niihästi Eestist kui kogu maailmast. Tahan teidki, head külalised, selle toetuse eest tänada. Nagu te kindlasti teate, on tegu esimese spetsiaalselt sünagoogiks ehitatud uue hoonega pärast II maailmasõda. Selle nurgakivi asetas Eestis riigivisiidil käies 2005. aastal Iisraeli president Moshe Katsav, sünagoogi avamise juures viibis aga Lähis-Ida rahulootuste garante ja ka eestlaste hea sõber Shimon Perez.

Eesti juudid on hästi integreerunud meie ühiskonda. Juudi kogukonna ja Eesti riigiasutuste koostöö on väga hea. Juudi kogukonna esindaja osaleb loomulikult ka Eesti rahvusvähemuste ümarlaua töös, kus tegeldakse aktiivselt meie ühise ajaloo uurimise ja tutvustamisega. Küllap ka sellest innustatuna toetab Eesti haridusministeerium koostöös Juudi kogukonnaga kaasaegsete õppematerjalide jätkuvat väljaandmist Holocausti teemal. Eesti ajalooõpetajad on huvitatud koostöö jätkumisest Yad Vashemiga.

Eesti juudi kogukond on korduvalt kinnitanud meie riigitegelastele ja poliitikutele, et Eestis antisemitismi riiklikul tasemel ei esine, et Eesti on juutidele turvaline riik ja et Eesti on üks neid väheseid riike maailmas, kus juudi kogukond ei vaja mingeid täiendavaid turvameetmeid.

Ka pärast II maailmasõda, okupeerituna NLiidu poolt, oli Eesti juutidele siiski veel suhteliselt turvaline koht eluks ja tööks. Olgu selle tõestuseks kasvõi Juri Lotmani ja Zara Mintsi, aga ka mitme teise edumeelse juudisoost haritlase tulemine Venemaalt Eestisse.

See muidugi ei ole põhjus tegevusetuseks, kuid see kinnitab igal juhul meie rahvaste traditsiooniliselt väga heade suhete, suure vastastikuse huvi ja sümpaatia jätkumist. Üheks selle ilminguks ja tõestuseks, head sõbrad, on ka meie tänane kohtumine siin. Selle kõige üle saab ja tulebki uhkust ning rõõmu tunda. Meie ajalugu on olnud raske, kuid seda rohkem on meil sellest mäletada ja õppida. Sest just meie eneste kätes on ja meie tahtest sõltub meie ühine parem tulevik.

Tagasiside