Vabariigi aastapäeva tervitus

Tere varahommikust, Eestimaa rahvas!

Üks aastaring on jälle täis ja Eesti riigi sünnipäev taas käes. Tervitan südamest teid kõiki meie ühisel tähtpäeval, mil meenutame neid mehiseid ja vahvaid inimesi, kes oma riigi sünni nimel ei pidanud ühtki hinda liiga kalliks.

Aeg oma jätmatu kulgemisega on teinud Vabadussõjast tänaseks päevaks vaid raamatuist loetava ajaloo, sest osavõtjatest viimane – 104-aastane Ants Ilus – lahkus meie hulgast veebruarikuu algul.

Riigi tänasel sünnipäeval on meil ühiselt mõnegi asja üle rõõmu tunda ja muretki pole mõtet varjata. On rõõm tunnetada positiivset mõju Eesti majandusele Euroopa Liidu liikmesmaana. Iga päev saab rahvale selgemaks ja omasemaks, et Euroopa Liit ja NATO on muutunud nendest meieks.

On olnud ka tagasilööke ja me pole veel üle saanud uustulnuka kohmakusest. Tundub, et ka Euroopa Liit ise pole veel suutnud kohaneda uues situatsioonis. Olen veendunud, et käivitunud protsessid viivad sihile: Euroopa Liit saavutab oma ambitsioonika eesmärgi – olla kõige konkurentsivõimelisem majandusühendus maailmas.

Vaatamata edule oleme pidanud tunnistama vajakajäämisi või viltulaskmisi valdkonnas, mille nimi on võim ja vastutus. Ei valita vahendeid võimule saamiseks, aga võimul olles ei osata ega suudeta vastutada. See on viinud võimu ja rahva vahelisele võõrandumisele ja kahjuks pole ükski Eesti erakond sellest patust puhas.

Kõige ohtlikum erosioon on toimunud eetikas, kuid just eetika on poliitilise kultuuri määravaim osa. Meil arvavad mõnedki poliitikud endiselt, et kõrge positsioon annab eristaatuse ja eetika ei ole nendele. Õigustust otsitakse seadustest, aga eetika koht ei ole seadustes, vaid südames.

Mind kurvastab, et meie meediat huvitab teinegi kord vaid sensatsioon. Aga just meedia peaks sellises olukorras aitama kodanikel objektiivselt analüüsida enda valitud inimeste tööd. Meie kõik vastutame selle eest, millal jäävad minevikku odav, tühisõnaline peibutamine, katteta lubadused ja ühiskonda kui peeglit häbenemata end targaks ja ilusaks nimetamine.

Head inimesed,

Küsigem kõik endalt, kas meis on tahet ja jõudu kasvatada poliitilist kultuuri, olla nõudlik ja vastutada ühiselt? Vanarahva tarkus ütleb, et kala hakkab mädanema peast. Kui võtta ühiskonda kui suurt kala, siis küsiksin ma, head inimesed, miks te valite endale sellise pea? Kui vale mees liiga kõrgele ronib, ärge süüdistage naabrit, vaid mõelge oma otsustele valimiste päeval.

Ühiskond käitub vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjust ja vastumõjust. Poliitikud ei ela vaakumis vaid ühiskonnas ja just kodanikud peavad ja saavad muuta Eesti poliitilist kultuuri. Ma meenutaksin inglaste kuulsa riigimehe Winston Churchilli ütlemist – parlament ei ole see, kes juhib, inimesed juhivad läbi parlamendi.

Lõpetuseks tahan tingimata meenutada ja tänada neid tublisid vabatahtlikke ja organisatsioone, kes olid abiks lohakusest sündinud looduskatastroofi järel. Kaitsetute ja saastunud lindude päästmine ning puhastamine ja neile kaasatundmine on liigutav, lohutav ja lootustandev ilming meie riigis.

Me saime meeldejääva kinnituse selle kohta, et rahva seas elavad tervena edasi võimsad eetilised alged – nõrgema eest hoolitsemine, väeti ja viletsa aitamine – see, mille nimi on aukartus elu ees. See, mille nimi on kodanikukohus.

Torino olümpiamängud andsid ja annavad meile samuti rõõmu. Uhkustunne erakordsete sportlike saavutuste üle andis Eesti rahvale taas ühtsustunde. Tunnistagem ja tunnustagem just selliste tunnete ja toimimiste tähenduslikkust meie riigi sünnipäeval. Olgem uhked parimate üle meie hulgas ja saagem paremaks ka ise.

Head pidupäeva, daamid ja härrad!