Soovin kõigile head parlamendiaasta algust!

 

Paljud Eesti inimesed on praegu raskes olukorras. Majanduse jahtumine on pannud ettevõtluse püksirihma pingutama, töökohti koondama, väga paljudel on vähenenud sissetulekud. Täna on enamik Eesti ekspordipartnereid ikka veel madalseisus , ehitus- ja kinnisvaramull on leidnud oma loogilise lõpu.

 

Inimeste mure on kasvanud ning nad vaatavad poliitikute poole, kelle kätte on nad usaldanud meie riigi tulevikku kujundavate otsuste tegemise. Kõik see nõuab meilt tõsiseid rahanduspoliitilisi otsuseid, et viia riigi kulu ja tulu tasakaalu. Aasta 2010 ootab ees. Kahe nädala pärast jõuab riigi järgmise aasta eelarve siia – Riigikogu saali.

 

Headel aegadel on riigieelarve menetlemine meeldiv ja seda on eri aegadel nautinud viis praegust parlamendierakonda. Loodan Riigikogus esindatud erakondade arukusele riigieelarve menetlemisel mitte tegeleda populismiga ja seda vaatamata peatselt toimuvatele valimistele. Reaalsus on selline, et me ei saa kulutada seda, mida meil ei ole. Kui me seda siiski teeme, siis peame tunnistama, et see tuleb riigi usaldusväärsuse ja tulevikuvõimaluste vähendamise arvelt.

 

Mõnikord on kasulik pöörata oma pilk looduses kehtivate seaduste poole. Termodünaamikas rakendatakse Le Chatelier’ printsiipi. Vastavalt Le Chatelier`i printsiibile kui mingi tasakaalus oleva süsteemi välistingimused muutuvad võrreldes tingimustega, millised eksisteerisid siis, kui süsteem oli tasakaalus, siis uue tasakaalu saabumisel, on kogu süsteemis toimunud sellised muudatused, mis vähendavad uute välistingimuste mõju.

 

Sarnaselt võime vaadelda ka olukorda meie riigis. Heades välistingimustes läks elu kiiresti paremaks. Paraku näitab praktika – see areng ei olnud jätkusuutlik. Selleks, et uutes tingimustes jõuda tagasi püsivalt tasakaalulisse olekusse, on vaja, et kogu süsteemis, mitte ainult mõningates tema osades, toimuksid väliskeskkonda arvestavad muutused.

 

Head kolleegid!

 

On võimatu saavutada tasakaalu, muutes süsteemi üksikuid parameetreid, nagu näiteks hüppeline tulumaksu tõus. Tänases olukorras teeks selline maksutõus hoopis raskemaks meie tööturu elavdamise – töökoha maksumuse kasv raskendab nii vanade kui uute ettevõtete toimetulekut. Meie kohustus on vähendada riigis tööpuudust. Kui tööandjaid ei ole, siis ei ole ka töörahvast, on vaid rahvas, kellel ei ole tööd. Rasketel aegadel tuleb toetada, mitte täiendava koormusega kammitseda inimesi, kes on valmis võtma enda peale riski luua töökohti ja edendada ettevõtlust.

 

Lugupeetud kuulajad!

 

Küsime endalt ausalt, kas tahame jõuda oma ambitsioonika eesmärgini – täita euro-kriteeriumid aastaks 2011? Kas me soovime vältida rahvusvahelise valuutafondi sekkumist Eesti otsustesse? Euro kriteeriumi, valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kolm protsenti SKP-st,  täitmine on tõsine väljakutse ja seda mitte ainult eurotsooni pääsemise nimel, sest Eesti riigi rahatagavarad ei ole lõpmatud Kui vajalikke otsuseid ei tee meie, siis on suur tõenäosus, et seda teeb IMF meie eest.

 

Peaminister on kinnitanud, et Eesti liitub  eurotsooniga 2011.aastaks. Kui eesmärk jääb saavutamata, pole tegemist mitte ainult peaministri isikliku poliitilise vastutusega, vaid tagasilöögiga meile kõigile. Seetõttu kutsun ma kõiki erakondi üles mitte üksnes kritiseerima, vaid pakkuma ja toetama lahendusi, kuidas Maastrichti kriteeriumeid täita. Ettevõtjad on poliitikutele ettepanekud esitanud, aeg on poliitikutel neile vastata.

 

Hea Riigikogu!

 

Tahan teie tähelepanu pöörata veel kahele seaduseelnõule, mida Riigikogu menetleb.

 

Esimene neist on põhikooli-ja gümnaasiumiseadus.

On selge, et tugeva majanduspoliitika aluseks on hea hariduspoliitika.

Minu suur soov on, et nii kultuurikomisjonis kui ka siin saalis toimuks sisuline arutelu, kuidas saavutada seda, et meie põhikooli lõpetanud tõepoolest omaksid sellisel hulgal  teadmisi, et need oleks vundamendiks kogu järgnevaks eluks .

Teiseks alustame sel sügisel kauaoodatud ja Eesti ühiskonna jaoks suure tähtsusega avaliku teenistuse seaduse menetlemist. See seadus vajab väga tõsist arutelu Riigikogus, et korrastada riigi ja tema teenistujate suhteid.Üks on selge – avalik teenistus ei saa olla lihtsalt fassaad ilma tegeliku sisuta, vaid peab kätkema endas euroopaliku riigiteenistuse põhimõtteid.

 

Hea Riigikogu!

 

Enne valimisi tahaksin meile kõigile soovida – lubagem vähem,  tehkem rohkem. Jõudu meile kõigile!

 

Kuulutan parlamendi-aasta avatuks!

 

Riigikogu pressitalitus