Austatud Vabariigi President, president Rüütel, Riigikogu liikmed, peaminister, ministrid, põhiseaduslikud ametikandjad, Teie Ekstsellentsid, daamid ja härrad! 

Tänavu möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamise järel valitud esimese Riigikogu kokkutulemisest. Samuti tähistame 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud Eesti põhiseaduse kahekümnendat aastapäeva. 

Tänan Põhiseaduse Assamblee liikmeid, kes lõid põhiseaduse, mis on Eestit hästi teeninud. See on võimaldanud meil minna käsumajanduselt üle turumajandusele, saada demokraatlikuks põhiseadusriigiks, kus austatakse ja kaitstakse põhiõigusi ning toimib avaliku võimu kohtulik kontroll. 

Nende 20 aasta jooksul on põhiseadust muudetud ainult neljal korral. See kinnitab minu arvates eelkõige kahte asja. Esiteks, Põhiseaduse Assamblee vaidlustes kokkulepete ja kompromisside tulemusena valminud tekst on vastanud riikluse arengu vajadustele ning võimaldanud saavutada erinevate valitsuste eesmärke. Teiseks, meil on kujunenud põhiseaduse muutmise kultuur, mille kohaselt jõustuvad üksnes niisugused muudatused, mida poliitilised jõud üsna üksmeelselt peavad Eesti arengu seisukohalt möödapääsmatuks. 

Mitte keegi, ka meie põhiseaduse loojad, ei osanud ilmselt unistadagi, et 12 aastat hiljem ühineb Eesti Euroopa Liiduga ja selle tõttu tuleb põhiseadust täiendada. Samamoodi ei osanud nad aimata, et aastal 2012 oleme silmitsi finantssüsteemi kriisiga, mis nõuab uut lähenemist ja võib-olla ka põhiseaduse muutmist. 

Nõustun nende ekspertidega, kes leiavad, et kui tahame säilitada põhiseaduse kui autoriteetse ja toimiva Eesti riigi alusdokumendi, tuleb meil hinnata, kas põhiseadus ikka kajastab adekvaatselt praeguseks kujunenud riigiõiguslikku tegelikkust. Võimalusele, et seoses arengutega Euroopa Liidus on tarvis põhiseadust muuta, juhtis tähelepanu ka Riigikohus oma hiljutises otsuses Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu põhiseaduspärasuse kohta. 

Meie ülesanne, head kolleegid, on püüda neid arenguid hoolikalt silmas pidada ning arutada, millised lahendused tagavad põhiseaduse ja selle najal toimiva riigi kestlikkuse ning meie põhiväärtuste säilimise ka järgmistel aastakümnetel. 

Euroopaliku demokraatliku riigi kujunemine ei oleks olnud võimalik põhiseadusega loodud institutsioonide sujuva koostegutsemiseta, milles igaühel on oma roll ja vastutus. Riigikogu on võimu legitimeerija ja õigusreeglite kehtestaja, valitsus suurte otsuste ettevalmistaja ja elluviija, president riigi sümbol ja võimude tasakaalustaja, õiguskantsler ja riigikontroll väärnähtudele osutajad ning kohus põhiõiguste kaitsja ja konfliktide lahendaja. 

Tagasi vaadates tuleb märkida, et arusaamad koostööst ja võimujaotusest ei ole alati ja kõiges kokku langenud. Näiteks meenuvad põhiseaduse kehtivusaja esimestest aastatest mitmel korral Riigikohtuni jõudnud vaidlused Riigikogu ja presidendi pädevuspiiridest. Ometi on need aidanud korrastada institutsioonide suhteid ja tugevdanud põhiseaduslikku korda. 

Pean ülimalt oluliseks – ning minu arvates ka meie tähtsaima seaduse mõte eeldab seda –, et põhiseaduslike asutuste koostöö rajaneks vastastikusel austusel. Riigikogu poolt vaadatuna ei ole kohane näiteks valitsusliikme parlamenti alavääristav seisukohavõtt. Ma ei taha öelda, et Riigikogu ei tohi arvustada, kaugel sellest. On võimalik oponeerida poliitilisi initsiatiive ja kritiseerida vastuvõetud otsuseid, on võimalik taunida teatavaid käitumis- või teguviise, tendentse, kuid seda kõike tuleb teha rahvaesinduse väärikust alandamata. 

Kriitikaks on parlament lihtne sihtmärk, sest parlament on kogu, kus esindatakse erinevaid seisukohti ja ettekujutusi riigi arengust ja rahva huvidest, kus vaieldakse ja kus toimub poliitiline võitlus mitmesugustes vormides. Parlament koosneb inimestest, kes nagu kõik teisedki võivad eksida. Head kolleegid, meil tuleb meeles pidada, et parlamendi liikmetele suunatud ootused on kõrged ja iga saadiku eksimus jätab varju kogu Riigikogule. 

Kuid ärgem unustagem – tegemist on põhiseaduse kohase keskse demokraatliku institutsiooniga. Ka Riigikogu pihta lastud kujundlik väljend, mis esmapilgul paistab tabav ja vaimukas, võib pikemas perspektiivis hakata oma elu elama ja kahjustada kogu demokraatlikku süsteemi. 

Austatud Riigikogu! 

Suvi oli parlamendi rahandus-, põhiseadus- ja Euroopa Liidu asjade komisjonile töörohke. Tänan nende komisjonide liikmeid panuse eest Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu ratifitseerimise ettevalmistamisse. 

On selge, et kellelegi meist ei ole meelepärane võlakriis, mis on haaranud endasse mitu eurotsooni maad. Kahjuks mõjutab nende riikide käekäik ka meid ja meie otsuseid. 

Diskussioon, mis ühiskonnas Euroopa stabiilsusmehhanismi lepingu ratifitseerimise käigus toimus, ajendab mind küsima, kas vaatame Euroopa Liidus olemist kui finantstehingut. Kas tõesti ühines Eesti Euroopa Liiduga, pidades silmas ainult abi, mida jagatakse majanduslikult nõrgematele liikmetele? Arvan, et ka netomaksjate riikide maksumaksjad ei taha olla majanduslikult nõrgemate riikide doonoriteks. 

Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidu liikmetest nende poolel, kes saavad rohkem, kui annavad. See jääb nii ka järgmises finantsperspektiivis. Jah, ka Eesti on saanud toetust väga paljudeks asjadeks, alustades külakeskuste ehitamisest ning lõpetades sotsiaalprojektide ja teaduse investeeringutega. Kokkulugemist vääriks ka see, kui palju töökohti on loodud tänu Euroopa abile. 

Olen veendunud, et paljude inimeste jaoks oli Euroopa Liiduga liitumise põhjus palju sügavam – Euroopa Liit ja NATO tagavad Eesti turvalisuse. Mõelgem meie geopoliitilisele asukohale ja ajaloole, meil pole paremat valikut kui Euroopa. Me oleme osa Euroopast. 

Head kuulajad! 

Ühiskonna ootused on paljude küsimuste lahendamisel suured. Kindlasti jätkab Riigikogu head tava arutada siin saalis olulisi teemasid. Olgu nendeks avaliku sektori palgad, lastetoetused või hariduse ümberkorraldused. 

Sel sügisel ootab meid tavapäraselt ees järgmise aasta riigieelarve menetlemine. Meie, poliitikute, ülesanne on leida arutelude kaudu optimaalne lahendus, kuidas kasutada riigi piiratud ressursse parimal viisil. 

Loodan, et me kõik anname endast parima ja teeme head tööd.

Soovin head algavat sügisistungjärku! 

Riigikogu pressitalitus

 

 

 

Tagasiside