Riigikogu esimehe Ene Ergma avakõne põhiseaduse referendumi 15. aastapäeval 28. juunil 2007
Austatud kohalolijad!
Täna viisteist aastat tagasi, 1992. aasta 28. juunil oli meie rahva ja riigi ajaloo üks kõrghetk – 91 protsendilise toetusega avaldas rahvas tunnustust nii meie põhiseadusele kui ka selle loojatele.
Eesti on oma põhiseadust austanud ja olnud selle muutmisel konservatiivne – seda on muudetud vähe ja tõsiste põhjendustega. Reeglit – põhiseadust muudetakse üksikjuhul ning mitte mitmeid erinevaid teemasid korraga käsitledes, järgis meie parlament ka tänavu kevadel, kui võeti vastu põhiseaduse muudatus, millega tõsteti Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi kandjana esile ka eesti keel.
Põhiseadus on meie inimeste vastu helde – selle põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükk hõlmab mahtu, mis moodustab rohkem kui veerandi selle kogu mahust. Põhiseaduse teksti autorite püüd on olnud selgelt tagada Eesti Vabariigis võimalikult ulatuslik üksikisiku õiguste kaitse. Inimeste põhiõigused ja -vabadused on põhiseaduses sellist kajastamist leidnud, et ka tänases päevas on see kataloog üsnagi ajakohane.
See on ka ainumõeldav, sest demokraatlikus parlamentaarses vabariigis on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Enamuse tahte teostudes peab vähemus alluma kujunenud võimukorraldusele, kuid talle peab jääma õigus olla eriarvamusel ja põhiseadus annab inimesele kaitse riigi voli ees inimese üle.
Täna, põhiseaduse referendumi 15. aastapäeval, vaatame tagasi Põhiseaduse Assamblee tegevusele ja ühisele loomeprotsessile, milles meie põhiseadus on kujunenud. Põhiseaduse Assamblee on näidanud oma suutlikkust töötada tohutu intensiivsusega – ja jäänud tagasihoidlikuks, andes tegelikult enesest parima.
Lennart Meri ütles tabavalt, et enesemääramisõigust saab iga rahvas kasutada ainult kord, kuid igaveseks. Nii nagu Eesti rahvas teostas enda 24. veebruaril 1918, on ta oma eneseteostusele erinevatel aegadel tänaseni truuks jäänud. Me näeme selles valguses kõige selgemalt, kui hea meie põhiseadus tegelikult on ja kuidas tema kvaliteet on olnud järjepidevalt hoitud ka läbi mõne ajakohastamise.
Tänan Põhiseadusliku Assamblee liikmeid nende panuse eest demokraatliku ühiskonnakorralduse alusmüüri ja loodan tänasest sisukat arutelu.
Riigikogu pressitalitus