Austatud Vabariigi President, lugupeetud Riigikogu liikmed, põhiseaduslikud ametikandjad, Vabariigi Valitsus, Teie Ekstsellentsid,

daamid ja härrad!

 

Täna algav parlamendi tööaasta nõuab meilt tõsist pingutust. Eesti majanduse jahtumisest tingitud probleemid ning rahvusvahelise olukorra pingestumine Vene-Gruusia konflikti tõttu sunnivad meid tegema otsuseid, millest mitmed on õige valusad. 

Head kolleegid! 

Kõik märgid näitavad, et tuleb lumine talv, kuusel on palju käbisid ja pihlakal marju, loodus mõtleb oma lastele – lindudele. Ka Eesti riigile ei tule talv lihtne – vaevalt võib loota majanduse suurt edasiminekut lähemal paaril aastal. 

Meid ootab ees 2009. aasta riigieelarve tõsine arutelu. Valimiste eel annab iga erakond lubadusi, millest igaüks on omamoodi ilus, kuid mille realiseerimiseks peavad olema tegelikud võimalused.

 Mõneti meenutab praegune olukord Vene režissööri ja stsenaristi Eldar Rjazanovi kirjeldust menufilmi „Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal” saamisloost. Rjazanov osales koos Itaalia ja Vene stsenaristidega selle filmi stsenaariumi kirjutamisel. Filmi finantseerijad, kaks Itaalia miljonäri, nõudsid, et filmis oleks hulgaliselt kaskadööritrikke. Stsenaristid täitsid tellijate soovi. Ent kui Rjazanov taas selle suurejoonelise stsenaariumi avas ja seda režissööri pilguga vaatas, tõusid tal enda sõnul juuksed peas püsti – iga triki ettevalmistamine ja filmimine nõudis nädalaid ja tõi endaga märkimisväärse rahakulu, ent oli kinolinal nähtav vaid mõne minuti. 

Erinevus poliitika ja filmitegemise vahel on selles, et nii hea kui ka halb film jääb ainult tegija südametunnistusele. Riigi toimimine ei tohi kannatada, kui stsenaarium on kirjutatud liialt optimistlikult.  

Meenutan, et hiljuti – optimismilainel – said riigijuhid võtta üsna spontaanselt vastu otsuse kulutada kaks ja pool miljardit krooni Eesti Raudtee taasriigistamisele. Täna otsivad ministrid meeleheitlikult palju väiksemaid summasid, et eelarves ots otsaga kokku saada. 

Nüüd, kus peame asuma oma seniseid plaane revideerima, ei saa me siiski teha üksnes mehhaanilisi kärpeid. Riigimehelikud otsused ei pea sõltuma sellest, millise erakonna käes on üks või teine ministriportfell. Peame olema ühel meelel selles, mis tagab Eestile arengu. Olukorda arvestades on tark panustada turvalisusesse – meie riigi ja inimeste kaitsmisesse, samuti riigi tulevikku. Ei tohi kokku hoida hariduse arvelt, kuna see tagab Eestile jätkusuutlikkuse. 

Hea Riigikogu! 

Kutsun kõiki komisjone olema aktiivsed, sest kätte on jõudnud aeg ette valmistada otsuseid, mis on riigile vajalikud 10 ja 15 aasta pärast. Loodan, et majanduskomisjoni esitatud ettepanek arutada riiklikult tähtsa küsimusena ettevõtluskeskkonna arendamist  teostub siin saalis üsna pea. 

Üks tähtsamaid teemasid, milles vajame selgust ja otsuseid, on energeetika. See arutelu peab jõudma lähemal ajal siia, Riigikogu suurde saali. Olukorras, kus Venemaa kasutab energiatarneid poliitilise relvana, on loomulik kõiki võimalusi kaaluda, sealhulgas tuumajaama rajamist Eestisse. Tahaksin teie käest küsida, kas soomlased, prantslased või rootslased käituvad eestlastest rumalamalt, kui nad on võtnud kasutusele tuumaenergeetika. On teada, millega lõppes tuumajaamade sulgemine Saksamaal. Peaksime esitama küsimuse, kas Venemaalt tarnitavale gaasile võiks olla alternatiive. Näiteks Norra gaas? Soovin, et me arutaksime seda täie tõsidusega, sest energiarindel sõda juba käib. Mida kauem me nende otsustega viivitame, seda keerulisem on neid teha ja ellu viia tulevikus. Olgu meile hoiatuseks Leedu näide – ühest küljest anti Euroopa Liiduga liitudes lubadus Ignalina tuumajaam 2009. aastaks sulgeda, teisalt suudetakse uus elektrijaam käima saada ilmselt alles 2015. aastal. Mõistlike alternatiivide puudumine võib jätta Leedu lähiaastatel üsna keerulisse olukorda. 

Austatud Riigikogu! 

Õige pea hakkame menetlema töölepinguseaduse eelnõu. Pole liialdus väita, et see seadus puudutab enamikku Eesti inimestest. Paindlikku tööturgu soosiv seadus ei saa olla sajaprotsendiliselt meeldiv ei tööandjale ega töövõtjale. Kompromiss tuleb teha siin saalis. Toon näite, kuhu võib viia ühe poole õiguste ülehindamine. Maestro Eri Klas lahkus Rootsi Kuninglikust Ooperiteatrist pärast seda, kui lavatööliste ametiühing otsustas „Don Juan” esietenduse lõpetada vahetult enne lõpustseeni, kuna kell sai 11 ja lavatööliste tööaeg lõppes. Maestro arvamuse peale, et ta ei jõua etendust selleks ajaks lõpetada, soovitas lavatööliste ametühingu esindaja lihtsalt kiiremini dirigeerida. Eri Klas küll püüdis, kuid ei suutnud – kell 11 kustutati teatris tuled ja Don Juanile jäid põrguväravad suletuks. 

Lisaks riigieelarvele ja töölepinguseadusele ootab meid Riigikogu töökorralduse ajakohastamine. Menetluses on juba esimesed eelnõud Riigikogu töökorralduse täiustamiseks, et teha infotund aktuaalsemaks ja anda rohkem võimalusi arutelude algatamiseks. Kindlasti ei saa me vaadata mööda vajadusest korrastada Riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike palgasüsteem. Nii nagu praegu vaatavad oma kulutusi üle meie perekonnad, nii peab ka riik elama oma võimete kohaselt. Ka poliitikud peavad praegu mõistma, mis on võimalik ja mis mitt, ning lähtuma meie riigi tänastest ja tulevastest vajadustest. 

Soovin kõigile tarkust, jõudu ja tervist! 

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside