Kell 10 – täiskogu istung
Peaminister Kristen Michal esineb poliitilise avaldusega seoses 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.
Teine lugemine – üks eelnõu
Riigikogu liikmete Madis Timpsoni, Mart Helme, Toomas Uibo, Madis Kallase, Peeter Ernitsa ja Lea Danilson-Järgi algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (941 SE) korrastatakse notaritasude süsteem tervikuna, ajakohastatakse aastaid muutmata püsinud notaritasud ja kaotatakse notariaaltoimingu kaugtõestamise tasu.
Suurim muudatus puudutab äriühingute toimingute tasustamist ja kinnisvaratehingutega seotud tasusid. Seletuskirjas viidatakse, et kuna tasumääri pole aastaid muudetud, siis on paljudel notaritel keeruline katta teenuse osutamise ja büroo pidamisega seotud kulusid. Seda eriti piirkondades, kus kinnisvaratehingute väärtus on madalam. Eelnõu eesmärk on luua eeldused, et notariteenus oleks piirkondlikult kättesaadav ka tulevikus.
Eelnõu kohaselt on edaspidi notaritasu näiteks eraisiku volikirja eest 50, juriidilise isiku volikirja eest 120, abieluvaralepingu eest 60, testamendi eest 55, lihtsa pärimise eest 283, keerulise pärimise eest 613, väga keerulise pärimise eest 503, osa võõrandamise eest 250 ning mitme naabri vahelise teeservituudi seadmise kokkuleppe eest 238 eurot.
Esimene lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõuga (931 SE) kehtestatakse abipolitseiniku seaduse uus terviktekst. Eelnõuga arendatakse abipolitseinike süsteemi, täpsustades ja laiendades abipolitseinike rolli ning suurendades võimalusi neid politsei töös kaasata.
Eelnõu kohaselt saavad abipolitseinikud edaspidi politseid abistada avaliku korra kaitsmise kõrval ka ülesannetes, mis on seotud piirivalve, migratsioonijärelevalve, kinnipidamiskohtade toimingute ja tugitegevustega. Selleks muutub abipolitseinike väljaõpe põhjalikumaks, süsteemsemaks ja astmepõhiseks ning tekib võimalus spetsialiseeruda. Lisaks laiendatakse abipolitseinike pädevust ohtlikus olukorras korrakaitsemeetmeid kasutada.
Abipolitseinike ülesannete laienemise ja väljaõppe suurenemise kõrval muutub vastutuse ja järelevalve regulatsioon täpsemaks ja selgemaks.
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (989 SE) eesmärk on võimaldada takistada hädaabinumbrile pahatahtlike kõnede tegemist, parandada Päästeameti võimalusi kiirabi tööd toetada ning täpsustada rahvusvahelisel pääste- ja demineerimistööl osalemist.
Eelnõuga lahendatakse praktikas esile kerkinud kitsaskohti Päästeameti töös. Mullu tehti Häirekeskusele umbes 13 000 pahatahtlikku n-ö tühja kõnet. Eelnõu kohaselt saab Häirekeskus määrata pahatahtlikele kõnedele ooteaja, kui need ohustavad hädaabiteadete vastuvõtmist. Lisaks võimaldab eelnõu Häirekeskuse tööd häiriva isiku vastutusele võtta.
Samuti piiritletakse eelnõuga Päästeameti roll kiirabi abistamisel. Praegu pole piisavalt selge, millal võib Päästeamet kiirabi aidata näiteks olukorras, kui brigaadil on abivajaja juurde jõudmiseks vaja abi ukse avamisel. Eelnõu kohaselt võib Päästeamet kiirabiväljakutse käigus vajadusel avada ukse või värava või kõrvaldada muu takistuse.
Peale selle ajakohastatakse rahvusvahelise pääste- ja demineerimistöö regulatsiooni. Täpsustatakse pääste- ja demineerimistöödel osalemise õiguslikke aluseid ja sotsiaalseid tagatisi ning nähakse ette kiireloomulise piiriülese koostöö regulatsioon. Seletuskirja järgi inimeste, ettevõtete ja mittetulundusorganisatsioonide jaoks halduskoormus ei suurene.
Valitsuse algatatud riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (1019 SE) täpsustab riigieelarve tulude mahtu. Seoses vanglarendi tulude planeerimisega suurenevad tulud 14,1 miljonit eurot. 2026. aasta teise lisaeelarvega jääb kulude ja investeeringute kogumaht samaks (kulud vähenevad 6 miljonit eurot ja investeeringud suurenevad 5,8 miljonit eurot).
Lisaeelarvega muudetakse eelarve aastate vahelist jaotust. 2026. aasta eelarvest nihutatakse järgmistesse aastatesse kulusid ja investeeringuid, mida ei ole võimalik sellel aastal täita ning need planeeritakse tekkepõhiselt õigetesse aastatesse.
Samuti moodustavad olulise osa lisaeelarve eelnõust valitsemisalade vahelised eelarve ümbertõsted, mida saab teha vaid Riigikogu riigieelarve muudatusena. Sealhulgas suunatakse lisaeelarvega vahendeid valitsemisalade eelarvetesse valitsuse sihtotstarbelisest reservist nii liikmemaksude kallinemise katteks kui ka Ukraina ülesehituse konverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.
2026. aasta lisaeelarves on planeeritud 14,1 miljonit eurot vanglarendi tuludeks. Tulud kajastataks tekkepõhiselt riigituludena. 2026. aasta tulude laekumisest kaetakse nii vangide vastuvõtmise ettevalmistavaid kulusid kui ka 2026. aasta vangide ülalpidamisega seotud kulusid.
2026. aasta vanglarendi kogukulud on 14 miljonit eurot. Lisaeelarvega eraldatakse Justiits- ja Digiministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile kokku 7,1 miljonit eurot. Lisaks on arvestatud 0,87 miljonit eurot Tartu vangla Riigi kinnisvara ASi remondi ja kapitalikuludest vanglarendi kulude hulka. Vajalikud vahendid on Justiits- ja Digiministeeriumi eelarves.
Mullu vastuvõetud 2026. aasta riigieelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.
17. juunil 2026. aastal võttis Riigikogu vastu riigi 2026. aasta lisaeelarve, millega tulud vähenesid 24 miljonit eurot, kulud suurenesid 4,4 miljonit eurot ning investeeringud vähenesid 1,5 miljonit eurot. Lisaeelarvega suurendati finantseerimistehingute eelarvet 37,9 miljonit eurot.
Riigi 2026. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega. Vastavalt seaduse §-le 44 võib valitsus lisaeelarve eelnõu algatada hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Tanel Kiige, Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (917 SE) sätestatakse ravimiseaduses alus Tervisekassale hüvitada mittetulundusühingutele, sihtasutusetele või usulisetele ühendustele annetuste eest ostetud harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdne summa. Muudatustega soovitakse vähendada kulusid harvikhaiguste, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ja toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel. Eelnõu algatajad kaalusid ka võimalust vabastada annetajate toel soetatud ravimid käibemaksust või rakendada nendele ravimitele käibemaksuerandit, aga kuna kehtiv õigus ei võimalda kehtestada käibemaksuerandit, mis sõltuks ravimi soetajast või rahastamisallikast, siis otsustasid eelnõu algatajad töötada välja kompensatsioonimehhanismi ehk toetuse väljaspool maksusüsteemi. Selleks sätestatakse ravimiseaduses uus toetuse liik, mis võimaldab toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid vastavate ravimite soetamisel annetuste eest käibemaksu ulatuses.
Komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kell 15: kollektiivsest pöördumisest „Euroopa angerjas looduskaitse alla!“, kutsutud pöördumise algatajate esindajad Farištamo Eller ja Maia-Liisa Mürkel, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige, kliimaprogrammi juht ning säästliku kalanduse projekti koordinaator ja ekspert Joonas Plaan, MTÜ Loodushoiu Keskuse juht Meelis Tambets, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna Eesti mereinstituut ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Mehis Rohtla, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut teadur Ain Järvalt, , Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi esindajad (ruum L332);
kultuurikomisjonis – alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad; rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – liiklusväliste teabevahendite paigaldamise korrast ja elektrikaubikute juhtimisõigusest, kutsutud Kliimaministeeriumi, Transpordiameti esindajad;
majanduskomisjonis – autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE), kutsutud taristuminister Kuldar Leis; liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE), kutsutud taristuminister Kuldar Leis; meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (987 SE), kutsutud taristuminister Kuldar Leis;
rahanduskomisjonis: maksukorralduse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (924 SE), kutsutud huvigruppide esindajad; (A. Rei nõupidamisruumis);
riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – kell 15: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ Kaitseväe kohta käivast osast, kutsutud Kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo (Ämari lennubaasis);
sotsiaalkomisjonis – sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse (erihoolekandeteenused) eelnõu (1001 SE), kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller; inimkesksest erihoolekandest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;
väliskomisjonis – konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE), kutsutud Välisministeeriumi esindajad, seisukoha andmine: Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; 3. oktoobril toimuvatest Läti parlamendi valimistest, kutsutud Eesti suursaadik Lätis Eerik Marmei;
õiguskomisjonis –võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (936 SE), kutsutud Rahandusministeeriumi, Eesti Pangaliidu, Eesti Krediidiandjate Liidu ja Finantsinspektsiooni esindaja; võlaõigusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) eelnõu (929 SE), kutsutud Riigikogu liikmed Heljo Pikhof ja Andre Hanimägi.
Sündmused
Kell 10.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Prantsusesuursaadiku Alexandre Escorciaga.
Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Suurbritannia suursaadiku Joanne Lomasega.
Kell 12.15 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Saksamaa suursaadiku Jan Scheeriga.
Välislähetus
27. september – 2. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Kadri Tali (29.-30.09.) ja liige Aleksei Jevgrafov osalevad ENPA sügisistungil Strasbourgis Prantsusmaal.