Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – 11 eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (1047 OE) võimaldab Eestil panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.
2023. aasta Vilniuse tippkohtumise järel loodud NATO liitlaste kiirreageerimisvägi on valmiduses viima läbi operatsioone kõikides domeenides ehk lisaks heidutus- ja kaitsetegevustele maal hõlmab selle tegevus ka õhu-, mere- ja küberdomeeni.
Eesti plaanib järgmisel aastal jätkata NATO valmidusüksustesse panustamist ühe miinitõrjelaeva ja staabiohvitseridega. Kuna alalise mereväeüksuse koosseisus valmidusse antud laeva saab vajadusel kasutada ka NATO kiirreageerimisväes, antakse neile eelnõu kohaselt ühine mandaat. Suurem mandaat annab Eestile võimaluse NATO tegevust vajadusel ulatuslikumalt toetada.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (1048 OE) võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud 10 riigi koalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või NATO koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel.
Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut ka Balti riikides.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (1049 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Samuti toetab operatsioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist. Mullu kevadel laiendati operatsiooni mandaati ja nüüd hõlmab see ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olupildi tagamist.
Eestist osaleb tänavu operatsioonil kaks staabiohvitseri ning ka järgmisel aastal plaanitakse panustada kahe kaitseväelasega. Operatsioonil osalemisega annab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega oma panuse ELi ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse ning julgeolekusse ühenduse lõunapiiril. Operatsioonil osaleb sel aastal kokku 23 ELi riiki.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis“ eelnõu (1050 OE) võimaldab osaleda kuni kolme kaitseväelasega ELi sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis.
Missioon käivitati 2021. aastal väljaõppemissioonina, et toetada Mosambiigi relvajõudude sõjalise võime arendamist, et nad suudaksid Cabo Delgado provintsis terroristlike rühmituste vastu iseseisvalt võidelda. 2024. aasta sügisel kujundati see ümber sõjalise abistamise missiooniks, mis nõustab riigi relvajõude väljaõppetsükli korraldamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sõjalise abistamise missioon tegutseb väiksema isikkoosseisuga ja keskendub enam strateegilise taseme nõustamisele, et saavutada riigis iseseisev kiirreageerimisüksuste väljaõppe võimekus.
Eesti mehitab 2025. aasta septembrist ametikohta operatsioonide juhtimise erialal ning plaanib jätkata ka järgmisel aastal panustamist ühe kaitseväelasega. Portugali juhitaval missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll. Samuti on Eesti huvides arendada koostööd ELi lõunatiiva strateegiliste liitlastega. Missioonil osaleb kokku 12 riiki.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (1051 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.
NATO missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure ja koolitab välja Iraagi instruktoreid, kes annavad riigi julgeolekustruktuurides väljaõpet.
Eesti plaanib jätkata missioonil osalemist ühe staabiohvitseriga. NATO lõunasuunal tegutsevates operatsioonides osalemisega panustab Eesti rahvusvahelise julgeoleku tagamisse ja toetab terrorismivastast võitlust. Missioonil osalevad kõik NATO liikmesriigid ning Austraalia ja Austria.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“ eelnõu (1052 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNTSO Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon, mis keskendub puhtalt vaatlusele, ning selle tegevuspiirkonda kuuluvad Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria.
Sel aastal panustab Eesti operatsiooni kahe kaitseväelasega ning järgmisel aastal plaanitakse jätkata ühe sõjalise vaatlejaga. Eesti jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Operatsioonil osalemine annab kaitseväelastele võimaluse omandada rahvusvahelise staabitöö kogemus. Kokku võtab operatsioonist osa 30 riiki.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu (1053 OE) võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega meresõiduvabaduse kaitseks loodud ELi sõjalisel operatsioonil Punase mere regioonis.
Operatsiooni eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel. Peamiselt kaitstakse aluseid rünnakute eest ning eskorditakse neid kogu operatsiooniala piires. Olupildi loomise osaks on ka varilaevastiku tegevuse jälgimine. Merendusjulgeoleku operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames ei korraldata sõjalisi rünnakuid.
Sel aastal osaleb Eesti operatsioonil ühe kaitseväelasega, kes seirab olukorda operatsioonide juhtimise keskuses. Operatsioonil osalemine võimaldab Eestil panustada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse, rahvusvahelisse julgeolekusse ja kaubalaevade meresõiduvabaduse tagamisse ning arendada rahvusvahelist koostööd. Kokku osaleb operatsioonil 21 ELi riiki.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväelaste piirarvu määramine kiireloomulise vajaduse korral muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks“ eelnõu (1054 OE) võimaldab kasutada kiireloomulise vajaduse korral kuni 100 kaitseväelast riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Otsusega tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta nii ka Eesti julgeolekuhuve. Mandaadi andmine võimaldab Eestil paindlikumalt reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla.
Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab vajaduse korral valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab mahtuma Riigikogu kehtestatud piirarvu sisse.
Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (991 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv ning vabastatakse suur osa ettevõtjaid kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise kohustusest.
Eelnõu kohaselt peavad kestlikkusaruande esitama ainult väga suured äriühingud, kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ja kellel on keskmiselt üle 1000 töötaja. Eestis puudutab see hinnanguliselt umbes 10 ettevõtet ja konsolideerimisgruppi. Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja muuta aruandluskohustus proportsionaalsemaks.
Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad soovi korral kestlikkusaruandeid jätkuvalt koostada vabatahtliku standardi alusel. Et kaitsta suurte kestlikkusaruandjate väärtusahelasse kuuluvaid väiksemaid ettevõtjaid liigse aruandluskoormuse eest, nähakse ette, et kuni 1000 töötajaga ettevõtjalt saab küsida üksnes vabatahtliku kestlikkusstandardi kohast teavet.
Kohustusest vabanevate ettevõtjate jaoks võib aruandlus- ja audiitorkontrollikulu vähenemine anda kuni 30 miljoni euro suuruse koondmõju, kuigi tegelik sääst võib olla väiksem, kui osa ettevõtjaid jätkab aruandlust vabatahtlikult.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga kestlikkusaruande auditeerimise reegleid. Edaspidi saab kestlikkusvandeaudiitor olla ainult inimene, kellel on ka finantsvandeaudiitori kutse. Kuna kestlikkusaruandlus on tihedalt seotud ettevõtte finantsseisundi ja riskidega, soovitakse sellega tagada audiitorkontrolli parem kvaliteet.
Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (1043 SE) muudetakse riskikapitali- ja kinnisvarafondide, aga ka jaeinvestoritele suunatud investeerimisfondide ja pensionifondide nõudeid ning lihtsustatakse fondide tegutsemist.
Eelnõu kohaselt saavad fondivalitsejad pakkuda edaspidi rohkem investeerimisteenuseid ning alternatiivfondidele luuakse paindlikumad võimalused muu hulgas laenude andmiseks ja depositooriumiteenuse kasutamiseks. Tarbijatele fondi arvel laenu anda ei lubata.
Eurofondidele ja teistele sagedast raha väljavõtmist võimaldavatele fondidele kehtestatakse eelnõuga uued nõuded likviidsusriskide maandamiseks. Samuti lihtsustatakse pensionifondide nõudeid ning asendatakse senine mahukas põhiteabedokument Pensionikeskuse veebilehel fondide võrdlustabelitega, kus saab võrrelda näiteks riski, tasusid ja tootlust. Uuel kujul pensionifondide põhiteave muutub kättesaadavaks järgmise aasta 1. mail.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (1063 SE) näeb ette Eesti ja Ühendkuningriigi vahelise uue topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise.
Augusti lõpus allkirjastatud leping asendab 1994. aastast kehtiva maksulepingu ning sellega muudetakse riikide maksustamisõigusi, sealhulgas kehtestatakse senisest soodsamad tulumaksumäärad teatud piiriülestele väljamaksetele. Samuti tugevdatakse maksulepingu kuritarvitamise vastaseid reegleid ning lisatakse võimalus teha maksuvõlgade sissenõudmisel koostööd.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid. Leping piirab tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil olid septembri alguse seisuga topeltmaksustamise vältimise lepingud 66 riigiga.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kell 14.30: 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE) Kliimaministeeriumi taristuministri valitsemisala, kutsutud taristuminister Kuldar Leis;
kultuurikomisjonis – rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) ning Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõu (944 OE), kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad; keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (964 SE), kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja;
maaelukomisjonis – toidualase teabe kaubamärk „Nutri-Score“, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
majanduskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühisel istungil – Eesti kaitsetööstuse väljavaated Euroopa kaitsevajaduste kasvades, kutsutud majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, kaitseminister Martin Herem ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ja Arenguseire Keskuse esindajad (20. Augusti saal);
majanduskomisjonis – kell 15.30: elektroonilise side seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1061 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (20. Augusti saal);
põhiseaduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete majanduslike huvide suurema läbipaistvuse tagamiseks“ (953 OE), kutsutud Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad; Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (978 SE);
rahanduskomisjonis – 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE), kutsutud välisminister Margus Tsahkna; käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (1069 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted“ eelnõu (957 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett“ eelnõu (975 OE); hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (984 SE); mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (982 SE); mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (1010 SE);
sotsiaalkomisjonis – tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning huvigruppide esindajad; ülevaade Euroopa Liidu töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna teemadest, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (951 SE), kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad;
väliskomisjoni väljasõiduistungil – kell 14.30: julgeolekuolukorra arengud, osalevad Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad (Välisluureamet);
õiguskomisjonis – kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE), kutsutud justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning kaasatute esindajad (ruum L333).
Sündmused
Kell 10.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Türgi suursaadiku Havva Yonca Gündüz Özçeriga.
Kell 11 – väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Taipei Riia esinduse juhi Winston Cheniga.
Välislähetused
23.–29. oktoober
Riigikogu liige Raimond Kaljulaid osaleb Euroopaga koostööle keskenduvatel üritustel Taipeis Taiwanil.
27.–28. oktoober
Riigikogu liige Kalev Stoicescu osaleb Balti riikide ja Prantsusmaa seminaril Pariisis Prantsusmaal.
27.–29. oktoober
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Põhjamaade Nõukogu 78. istungjärgul Helsingis Soomes.