Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE) eesmärk on muuta Eestis sidetehniliste andmete kogumise korda ning tagada, et sideandmete säilitamine, tehtavad sideandmete päringud ja selle tulemusel saadud andmete kasutamine oleksid Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise.
Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (927 SE) eesmärk on muuta täitemenetlus tõhusamaks, selgemaks ja ühtlasemaks ning vähendada menetlusosaliste vahelisi vaidlusi. Samuti soovitakse tagada kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkus olukordades, kus täitekulude sissenõudmine on olnud seni ebapiisavalt reguleeritud.
Muudatustega korrastatakse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise korda, et muuta kaebeõiguse kasutamine kiiremaks ja selgemaks nii võlgnike kui ka kohtutäiturite jaoks. Täiendatakse ka täitemenetluse jätkamise korda pärast võlgniku surma, kuna kehtiv regulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhus ning menetlused on sageli osaliste passiivsuse tõttu seisma jäänud. Muudatuste eesmärk on kiirendada pärijate väljaselgitamist või võimaldada passiivsete menetluste lõpetamist mõistliku aja jooksul. Samuti antakse kohtutäiturile võimalus põhjendatud juhtudel piirata ajutiselt juurdepääsu teabele täitemenetluses tehtud päringute kohta, et vältida menetluse takistamist või vara varjamist enne täitmisteate kättetoimetamist. Eelnõuga täpsustatakse täitemenetluse kulude kandmise reegleid erinevates olukordades, sealhulgas pankrotimenetluses, sundtäitmisega ühinemisel ning täitedokumendi tühistamise või nõude lõppemise korral.
Lisaks kehtestatakse selgem kord väärteo- ja kriminaalasjadest tulenevate nõuete aegumise korral tekkivate kulude kandmiseks, et vähendada võlgnike võlakoormust. Muudetakse ka elatise sissenõudmise tasustamise põhimõtteid eesmärgiga parandada elatise laekumist. Samuti tugevdatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja järelevalvepädevust kohtutäiturite tegevuse üle ning antakse koja juhatusele täiendavad võimalused ühtse ja õiguspärase praktika kujundamiseks. Eelnõu mõjutab erinevalt nii võlgnikke, sissenõudjaid kui ka pärijaid. Kuigi mõnes menetluses võib esialgne halduskoormus suureneda, peaksid selgemad reeglid ja väiksem vaidluste arv pikemas perspektiivis menetlusi lihtsustama ja koormust vähendama.
Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1008 SE) eesmärk on muuta ettevõtluskeskkonna reegleid paindlikumaks ja vähendada ühingute halduskoormust. Lihtsustatakse muu hulgas osanike ja aktsionäride koosolekute kvoorumi, osakapitali sissemakse, nõukogu koosolekute ning üldkoosoleku kutsete nõudeid. Samuti laiendatakse osanike ja aktsionäride õigust saada teavet ühingu ja selle tütarettevõtete kohta. Oluliselt muudetakse osaühingu osade võõrandamise korda. Edaspidi saavad pooled ise kokku leppida, millal osa üle läheb ning osa üleminek ei sõltu enam äriregistri kandest. Äriregistris olev osanike nimekiri muutub deklaratiivseks ja seda hakkab pidama juhatus. Uue võimalusena saab asutada erasihtasutuse ehk erahuvides tegutseva sihtasutuse vara hoidmiseks ja haldamiseks, näiteks perevara või talu järjepidevaks korraldamiseks. Samuti võimaldatakse sihtasutuse asutajal oma asutajaõigustest loobuda. Laiendatakse ka äriregistri automatiseerimise võimalusi. Näiteks on edaspidi võimalik automatiseerida ärinime kontrolli, mis lihtsustab osaühingu asutamise protsessi veelgi.
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (rahvusvahelise koostöö lihtsustamine) eelnõuga (933 SE) kavandatakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, tõhustada ja lihtsustada rahvusvahelist kriminaalmenetlusalast koostööd teiste ELi liikmesriikidega, lahendades praktikas esilekerkinud probleemid. Esiteks lihtsustatakse teises liikmesriigis määratud rahaliste karistuste ja rahatrahvide (eelkõige liiklustrahvide) tunnustamist. Teiseks laiendatakse võimalusi tunnustada Eestis välisriigis mõistetud karistust. Kolmandaks kehtestatakse riigisisesed reeglid uue ELi määruse rakendamiseks, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist ühelt liikmesriigilt teisele. Neljandaks täpsustatakse Euroopa vahistamismääruse menetlust.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (934 SE) viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude jagu vastavusse Euroopa Liidu keskkonnakuritegude direktiivi täiendatud ja ajakohastatud versiooniga, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.
Eelnõu eesmärk on tagada karistusõigusliku sekkumise abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“ on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi järele. Värskeim ELi direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine, nende levitamine või kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle ohu.
Kell 14 – komisjonide istungid
Korruptsioonivastases erikomisjonis: Rail Balticu uutest tähtaegadest tulenevatest riskidest ja otsustusprotsessi läbipaistvusest, kutsutud Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, OÜ Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ning Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L332);
riigikaitsekomisjonis – Kaitseväkke värbamisest, kutsutud Kaitseministeeriumi õiguse- ja halduse asekantsler kantsleri ülesannetes Margit Gross, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ja Kaitseväe Peastaabi ülem kindralmajor Vahur Karus;
väliskomisjonis – Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku kandidaadid, kutsutud Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ja suursaadikukandidaadid; Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu arenguministrite 8.-9. oktoobri toimuval mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.
Välislähetused
27. september – 2. oktoober
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni esimees Kadri Tali (29.-30.09.) ja liige Aleksei Jevgrafov osalevad ENPA sügisistungil Strasbourgis Prantsusmaal.