Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal, sotsiaalminister Karmen Joller ja välisminister Margus Tsahkna.
Peaminister vastab küsimustele, mis puudutavad vastutust, erihoolekande süvenevat kriisi, korralagedust kaitsevaldkonnas, kaitsevaldkonna läbirääkimisi, riigivalitsemist ja peaministri vastutust, plaane võitluses konservatiivse kaheksajalaga, peaministri rolli julgeoleku tagamisel ning julgeolekut.
Kell 14 – täiskogu istung
Riigikogu ees annavad ametivande kaitseminister Martin Herem, energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo ning majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras.
Kultuuriministri 2026. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (sh „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest). Ettekandega esineb kultuuriminister Heidy Purga.
Teine lugemine – üks eelnõu
Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE) täpsustab Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise järel seaduses kasutatavaid termineid ning võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust.
Eelnõuga ühtlustatakse küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberturvalisuse seaduse termineid ning luuakse osalistele selgem arusaam Riigi Infosüsteemi Ameti võrgu- ja infosüsteemide alase järelevalve ulatusest. Lisaks seotakse eelnõuga direktiivi rakendusmäärusega kehtestatavad turvanõuded selgemalt teenustega, mida rakendusmäärus puudutab.
Eesti õigusesse üle võetud küberturvalisuse 2. direktiivi eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Teise lugemise eel toetas riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina üht muudatusettepanekut, millega viidi eelnõu kooskõlla 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega.
Esimene lugemine – viis eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute tõhusaks kaitseks“ eelnõuga (893 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule seadusemuudatused, mis annavad selge, tehnoloogianeutraalse ja tõhusa õigusliku aluse nõusolekuta loodud paljastavate või seksuaalse sisuga tehislike kujutiste levimise tõkestamiseks ning kannatanute paremaks kaitseks.
Digitaalsete tööriistade ja tehisaru kiire areng on muutnud paljastavate või seksuaalse sisuga tehislike kujutiste loomise ja levitamise lihtsaks, kuid Eesti kehtiv regulatsioon ei anna praegu piisavalt selget vastust olukorrale, kui tuvastatavast isikust luuake nõusolekuta intiimne või paljastav võltskujutis.
Muudatuste eesmärk on tagada, et Eesti seadused pakuks kannatanule tõhusat õiguskaitset ning et isiku nõusolekuta tema intiimsete tehislike kujutiste levitamine üheselt mõistetavalt keelatud ja karistatav.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu (922 SE) eesmärk on luua selgem ja ühtsem õiguslik alus e-konsultatsiooni kasutamiseks, kehtestada psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning täpsustada üldarstide tegutsemise aluseid. Muudatuste eesmärk on parandada eriarstiabi kättesaadavust, muuta tervishoiuteenuste kasutamine tõhusamaks ning vähendada halduskoormust ja tarbetute vastuvõttude arvu. E-konsultatsiooni võimaluste laiendamine toetab tervishoiutöötajate vahelist koostööd ning võimaldab patsientidel ja suunavatel arstidel saada kindla aja jooksul tagasisidet edasise ravi või eriarsti vastuvõtu vajaduse kohta.
Olulise muudatusena toimub edaspidi psühhiaatri vastuvõtule pöördumine saatekirja alusel. Kui seni sai inimene pöörduda psühhiaatri poole otse, siis edaspidi hindab patsiendi seisundit esmalt perearst või vaimse tervise õde. Tervisekassa tasub psühhiaatri vastuvõtu eest üksnes saatekirja olemasolul. Muudatuse eesmärk on suunata psühhiaatriline abi kiiremini nendele patsientidele, kes seda kõige enam vajavad, ning vähendada põhjendamatuid pöördumisi eriarsti vastuvõtule.
Lisaks muutub õigusselgemaks erialata arstide ehk üldarstide regulatsioon. Kui seni on nende roll tervishoiuteenuse osutamisel olnud õiguslikult ebaselge ja võimaldanud erinevaid tõlgendusi, siis muudatuse kohaselt ei saa erialata arst teha eriarsti pädevusse kuuluvaid tegevusi ega saa tervishoiuteenuse osutaja talle selliseid ülesandeid anda. Erialata arst võib tegutseda üksnes oma pädevuse ja omandatud kutse piirides. Samuti lihtsustub haiglate aruandlus, kuna kaotatakse kohustus esitada Sotsiaalministeeriumile eraldi eelarveandmeid — vajalikud finantsandmed on juba olemas Rahandusministeeriumi saldoandmikes. See aitab vähendada dubleerivat aruandlust ja halduskoormust. Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2027.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) eesmärk on tugevdada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse kehtivaid lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaksid enne ostuotsust selgema ja võrreldavama ülevaate toodete omadustest, sealhulgas nende vastupidavusest ja parandatavusest. Muudatustega võetakse üle ELi vastava direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks.
Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjate kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest. Toodete parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Juhtudel, kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta, kui neid pakutakse.
Lisaks näeb eelnõu ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletab tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kui tootja pakub toodetele vastupidavusega seotud müügigarantiid, tuleb selle kohta esitada tarbijale teave ühtlustatud märgistuse kaudu, et tagada info parem arusaadavus ja võrreldavus. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse tarbijale ühtset teadet tema seaduslikest õigustest.
Muudatustega kasvab ettevõtjate halduskoormus, kuna ettevõtjatele kehtestatakse täiendavad lepingueelse teabe esitamise nõuded. Samas võib tarbijate suurem teadlikkus seadusest tulenevast vastutusest ja vastupidavusega seotud müügigarantiist vähendada päringuid ja vältida vaidlusi.
Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (919 SE) soovitakse muuta taimekaitsekoolituse regulatsiooni paindlikumaks. Edaspidi ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Lisaks täiendatakse taimekaitseseadust võimalusega kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt.
Samuti leevendatakse taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijatele kehtestatud iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.
Valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE) kõige olulisem muudatus on see, et koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ning registreerimine viiakse ühtsetele alustele. See aitab parandada loomade jälgitavust, tugevdada loomapidaja vastutust ning vähendada hulkuvate loomadega seotud probleeme. Ühtlasi aitab see parandada loomade heaolu ja teha süsteemi selgemaks nii omanike, varjupaikade kui ka omavalitsuste jaoks.
Eelnõu peamine eesmärk on tagada koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus ühtsetel alustel, rõhutada loomapidaja vastutust, vähendada varjupaikade ja kohalike omavalitsuste koormust hulkuvate loomadega tegelemisel, suurendada varjupaikade tegevuse läbipaistvust ning aidata piirata loomadega ebaseaduslikku kauplemist ja pettusi. Samuti on muudatuste eesmärk piirata loomataudide levikut ja parandada loomade heaolu.
Eelnõu kohaselt luuakse PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregister ning alates 1. juunist 2027 tekib kohustus koerad, kassid ja valgetuhkrud märgistada mikrokiibiga ning registreerida need registris. Praegustele loomapidajatele on ette nähtud üleminekuperiood kuni 1. jaanuarini 2029.
Esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel on ette nähtud 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Andmed kantakse üle praegu kasutatavatest registritest ning loomapidajale sellega lisakulu ei teki.
Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid muudatusi, mis puudutavad loomade identifitseerimise nõudeid, veterinaararstide registrisse andmete esitamist, loomataudidest teavitamist ja nende tõrjet, PRIA-le andmete esitamise korda ning referentlabori tegutsemise aluseid.
Komisjonide istungid
Korruptsioonivastase erikomisjoni väljasõiduistungil – kell 9: korruptsiooniohud kaitsevaldkonnas: tutvumine RKIKi dokumentidega, mis puudutavad Dataseli ja teiste lepingute kujunemise kronoloogiat ning lepingute sõlmimisega seotud asjaolusid, lepinguid ja muid dokumente tutvustavad RKIKi peadirektor Elmar Vaher ja Soraineni vandeadvokaat Maria Pihlak (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“, kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi, Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna juhataja-riigi pearaamatupidaja Juta Maar ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333);
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse uurimiskomisjonis – kell 9.30: uurimiskomisjoni sügisistungjärgu tegevuskava.
Sündmus
Kell 10.30 – riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas kohtub Põhja-Rein-Vestfaali Euroopa Akadeemia ohvitseridega.