Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peaministri ülesannetes, majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras ning siseminister Igor Taro.
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes vastab küsimustele, mis puudutavad koolitoitu, tervishoidu, olukorda riigis ning korruptsiooniohte kaitevaldkonnas. Siseminister vastab küsimustele julgeoleku, riigi julgeoleku ja elutähtsate teenuste tagamise kohta. Majandus- ja tööstusminister vastab elukallidust puudutavale küsimusele.
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – kolm eelnõu
Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) näeb ette, et Eestis kodakondsuseta vanematele sündivad lapsed saavad edaspidi naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse, kui vähemalt üks vanematest on lapse sündimise ajaks Eestis seaduslikult elanud vähemalt viis aastat ja teine vanem elab samuti Eestis elamisloa alusel. Kehtiva õiguse kohaselt jäävad kodakondsuseta vanematele Eestis sündivad lapsed kodakondsuseta.
Samuti soovitakse eelnõuga tagada, et Eesti kodakondsuse taotlejatel on tegelik ja vahetu side Eesti riigiga, ning veenduda, et nad täidavad Eesti seadusi ja järgivad põhiseaduslikku korda. Eelnõuga täpsustatakse Eesti kodakondsuse taotlemisel püsivalt Eestis elamise nõuet, aga ka Eesti kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise sätteid.
Valitsuse algatatud kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga (925 SE) võetakse Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Liidu kindlustusdirektiivi. Eesmärk on kehtestada kindlustusandjate finantsraskuste varajase sekkumise ja kriisilahenduse raamistik ning ajakohastada kindlustusregulatsiooni, et tugevdada finantsstabiilsust, kaitsta kindlustusvõtjaid ning muuta regulatsioon proportsionaalsemaks ja tulevikukindlamaks.
Eelnõu lihtsustab nõudeid ja turule sisenemise tingimusi eelkõige väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele. Näiteks ei pea nad koostama likviidsusriski juhtimise plaani ega kliimamuutuste stsenaariume ning nende riske ja maksevõimet hinnatakse iga kahe aasta järel, mitte igal aastal. Samuti ei pea nad hindama makromajanduslikke tegureid.
Eelnõuga ajakohastatakse kindlustusandjate kapitali- ja investeerimisreegleid, et soodustada pikaajalisi aktsiainvesteeringuid ja vähendada turukõikumiste mõju.
Muudatustega tugevdatakse riskijuhtimist ja järelevalvet ning suurendatakse tähelepanu kliima- ja kestlikkusriskidega arvestamisele. Kindlustusandjad on kohustatud koostama kliimamuutuste stsenaariumid, kui kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad neid oluliselt. Samuti peavad kindlustusandjad koostama tegevusplaani, kuidas mõõta, jälgida ja vähendada keskkonna-, sotsiaal- ja muid kestlikkusega seotud riske. Lisaks tuleb kindlustusandjatel suurendada juhtorganite koosseisu mitmekesisust.
Kindlustusvaldkonna kriisilahenduse regulatsioon loob võimaluse sekkuda raskustesse sattunud kindlustusandja korral varakult, et taastada kindlustusandja finantsseisund enne tõsiste probleemide tekkimist ning vajadusel rakendada meetmeid, mis kaitsevad kindlustusvõtjaid ja finantsstabiilsust. Kriisilahendus algatatakse üksnes juhul, kui muud lahendused ei ole piisavad ja see on vajalik avalikes huvides.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (992 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, mille eesmärk on vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust.
Muudatustega laiendatakse kaugmüügi erikorra kasutamise võimalust, nii et ettevõtja saab teistes liikmesriikides tekkiva käibemaksukohustuse täita oma asukohariigi kaudu ega pea end igas riigis eraldi käibemaksukohustuslasena registreerima. Alates 2028. aasta 1. juulist saab erikorda kasutada laiemalt kaupade müügil teise liikmesriigi tarbijatele, näiteks kaupade müügil messidel, näitustel ja turgudel, paigaldatava või kokkupandava kauba müügil ning vee- ja õhusõiduki pardal toimuval müügil. Alates 2027. aastast laieneb erikord võrgu kaudu edastatavale maagaasile ning elektri-, soojus- ja jahutusenergiale.
Samuti muudetakse platvormiteenuste käibemaksureegleid. Internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutamise kohaks saab edaspidi põhitehingu käibe tekkimise koht. Näiteks majutust vahendava platvormi teenus maksustatakse edaspidi majutusteenuse osutamise riigis, mitte kliendi asukohariigis.
Lisaks kaotatakse eelnõuga võimalus kasutada kalendrikuust pikemat käibemaksu maksustamisperioodi ning tõstetakse reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäär 10 eurolt 21 eurole.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse täiendused, millega muudetakse kvalifitseeritud spetsialistide osutatavad ravieesmärgilised teenused käibemaksuvabaks ka siis, kui neid osutatakse väljaspool tegevusloaga tervishoiuasutust.
Teine lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE) kohaselt on riigieelarve tulude maht tuleval aastal 19,4 miljardit, kulude maht ligi 20,2 miljardit ning investeeringute maht ligi 1,2 miljardit eurot.
Eelnõu kohaselt kasvavad riigieelarve tulud järgmisel aastal 850,7 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 658 miljonit ehk 3,4 protsenti ning investeeringute kogumaht väheneb 9,6 protsenti.
Eelnõu järgi väheneb valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti ja jõuab nelja protsendini SKPst. Võlakoormus kasvab tänavusega võrreldes 2,3 miljardi euro võrra ehk 28,3 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb 0,3 protsendipunkti ehk tänavuselt 35,5 protsendilt 35,2 protsendile.
Kaitsekuludeks on järgmisel aastal ette nähtud 2,33 miljardit eurot ehk viis protsenti SKPst. Suurima osa kaitsekuludest moodustavad kaitseotstarbelised hanked, milleks on kavandatud 1,1 miljardit eurot.
Teise lugemise eel tegi rahanduskomisjon eelnõusse muudatusettepaneku koostöös rahandusministeeriumiga, millega tehakse kulude ja investeeringute ümberjagamisi tulenevalt järgmise aasta riigieelarve eelnõu struktuurist. Need on seotud valitsusasutuste vaheliste vahendite ümberjaotamisega. Rahanduskomisjoni tehtud teise muudatusettepaneku kohaselt eraldatakse Sotsiaalministeeriumile täiendavalt erihoolekande kättesaadavuse parandamiseks 7,47 miljonit eurot, mille katteallikaks on valitsuse reserv.
Eelnõus on erihoolekandeteenusele planeeritud 57,67 miljonit eurot. 7,47 miljonit eurot võimaldab eelarvet suurendada umbes 13 protsendi võrra, et parandada teenuse kättesaadavust ja tõsta teenuse kvaliteeti. Seoses sellega leidis osaliselt toetust ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanek.
Valitsuse algatatud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu (853 SE) eesmärk on vähendada eri valdkondades ettevõtjate halduskoormust.
Seletuskirja kohaselt vabastatakse liialt bürokraatlike nõuete täitmisest alkoholi jaekaubanduse ettevõtjad, sideettevõtjad, lõhkematerjali vedajad, reisiettevõtjad, väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad ning tarbijavaidluste komisjoni puudutavate muudatuste puhul kõik kauplejad, kes osutavad tarbijale teenust või müüvad kaupu. Lisaks nõuete vähendamisele muudetakse eelnõuga mitmeid riigilõive.
Alkoholiseaduse muudatustega kaotatakse muu hulgas müügisaali nõue alkohoolsete jookide jaemüügil e-kaubanduses ja avalikel üritustel ning asendatakse kassaaparaadi omamise kohustus tehingu kellaajalise fikseerimise nõudega. Elektroonilise side seaduses ühtlustatakse raadio- ja sageduslubade kehtivusajad ning vähendatakse aruandlusnõudeid. Lõhkematerjaliseaduses lihtsustatakse riigisisese lõhkematerjali veo korda, asendades loakohustuse teavitamiskohustusega.
Lisaks tõhustatakse eelnõuga tarbijavaidluste komisjoni tööd, tehakse väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine ühekordseks ning muudetakse reisiettevõtjatele lihtsamaks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile dokumente.
Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) reformib raamatukoguvõrku. Eelnõu kohaselt tuuakse kõik maakonnaraamatukogud ühte rahvaraamatukogude süsteemi ning võetakse kasutusele ühtne üle-eestiline andmekogu.
Kui praegu on raamatukoguvõrk 15 maakonnaraamatukogu keskne, siis eelnõu toetab kõiki kohalike omavalitsuste rahvaraamatukogusid ühetaoliselt ja võrdselt. Eesmärk on tugevdada raamatukoguvõrgu terviklikkust, teenuste kättesaadavust ning kasutajamugavust. Kasutajamugavuse parandamiseks on kavas senise kolme vananenud süsteemi asemel kasutusele võtta üks andmekogu, millega liituvad rahvusraamatukogu, teadus- ja eriala- ning rahvaraamatukogud ning soovi korral ka kooliraamatukogud.
Rahvaraamatukogude võrgu korraldamine jääb kohalike omavalitsuste ülesandeks, kuid see muutub nende jaoks paindlikumaks. Eelnõu järgi tuleb raamatukoguvõrku korraldades lähtuda elanike arvust, asustustihedusest ja -struktuurist ning kohalikest vajadustest. Kui seni on kesksed koordineerijad olnud 15 maakonnaraamatukogu 58 töötajat, siis nüüd saab keskseks juhtijaks Eesti Rahvusraamatukogu, kes võtab riiklikud ülesanded etapiviisiliselt üle. Senised raamatukogutöötajad saavad kandideerida ka loodavatele ametikohtadele.
Rahvusraamatukogu ülesandeks saavad muuhulgas üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine, aruannete kogumine ja analüüsimine ning erialane nõustamine ja koolituste koordineerimine. Rahvusraamatukogu võtab üle ka kogude komplekteerimise ülesande. Rahvaraamatukogu saab väljaandeid ise tellida kohaliku omavalitsuse eraldatud raha eest.
Kultuurikomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatusi, millega muu hulgas muudetakse raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooninõuded paindlikumaks.
Muudatuse järgi peab raamatukoguhoidjal üldjuhul olema erialane kõrgharidus, selle puudumisel muu kõrgharidus ja raamatukoguhoidja kutse, ent samas võib kohalik omavalitsus arvestada ka inimese varasemat töökogemust ja töö käigus omandatud pädevusi ning tööle võtta näiteks kogenud raamatukoguhoidja, kellel ei ole kutset, kuid kes on valmis vajaliku hariduse või kutse omandama.
Teiste muudatustega lükatakse edasi seaduse jõustumistähtaegu, täpsustatakse raamatukogude andmekogu regulatsiooni ning muudetakse lugeja andmete kontrollimine raamatukogude jaoks paindlikumaks – seda võib teha korra aastas, aga ka harvemini.
Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (972 SE) muudetakse tööturuteenuste, töötuskindlustuse ja töövõimetoetuse saamise tingimusi, et suurendada tööotsijate aktiivsust ja toetada nende kiiremat naasmist tööturule.
Eelnõuga täpsustatakse töötuna arveloleku tingimusi, kohustusi ja lõpetamise aluseid, ajakohastatakse sobiva töö mõistet ning suunatakse töötukassa teenused senisest enam inimestele, kes on valmis tööle asuma.
Samuti viiakse eelnõuga sotsiaalmaksuseadus kooskõlla tööhõiveprogrammi muudatustega, eemaldades viite kaotatud tööharjutuse teenusele.
Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõuga (1003 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv. Eelnõu eesmärk on parandada digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavate inimeste, näiteks kullerite ja äpitaksojuhtide töötingimusi ning võimalusi oma õigusi kaitsta.
Platvormitöös kasutatakse sageli automatiseeritud süsteeme, mis aitavad tööülesandeid jagada, tasu kujundada ja töötegijaid hinnata. Eelnõuga soovitakse suurendada automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust. Eelnõu kohaselt peab platvorm töötegijatele arusaadavalt selgitama, milliseid automatiseeritud süsteeme platvorm kasutab ja kuidas need töötegijaid mõjutavad. Näiteks peab inimene teada saama, kuidas kujuneb tema tasu ja kas kliendi hinnang või tellimusest keeldumine vähendab talle edaspidi pakutava töö hulka. See aitab tal paremini mõista, kuidas kujunevad tema töövõimalused ja sissetulek.
Samuti sätestatakse, et automaatsüsteem ei tohi koguda tundlikke andmeid ega nende pinnalt järeldusi teha. Näiteks ei tohi analüüsida töötegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, eravestlusi, koguda andmeid ajal, mil inimene platvormitööd ei tee, ega teha järeldusi tema tervise, puude, usu, poliitiliste vaadete või ametiühingusse kuulumise kohta.
Eelnõuga tagatakse ka töötegija kontroll oluliste otsuste üle – nähakse ette, et konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuse peab tegema inimene. Kui automaatsüsteem on teinud või toetanud selliseid otsuseid nagu konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepingulise staatuse muutmine, siis tuleb platvormil töötegijale otsust põhjendada. Platvormitöö tegija võib need automatiseeritud otsused vaidlustada ja taotleda, et inimene vaataks otsuse üle. Taotlusele tuleb vastata 14 päeva jooksul, otsust põhjendada ning ebaõiglase otsuse korral otsus parandada või kui see ei ole võimalik, siis kahju hüvitada.
Esimene lugemine – 16 eelnõu
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted“ eelnõuga (957 OE) tehakse valitsusele ettepanek töötada välja Euroopa Liidu 2028–2034 programmiperioodi vahendite regionaalselt tasakaalustatud jaotamise ja kasutamise põhimõtted, metoodikad ja tegevuskava, mis tagaksid Euroopa Liidu vahendite kasutamise suurema regionaalse tasakaalu ning aitaksid vähendada Eesti piirkondlikke arenguerinevusi.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus“ eelnõuga (944 OE) tehakse valitsusele ettepanek taastada noorte koolispordi toetus. Seletuskirjas märgitakse, et koolispordil on oluline osa nii lapse liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujunemisel ning sportlikud ja tervislikud harjumused mõjutavad inimese elukestvaid valikuid.
Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (1069 SE) muudetakse alates 1. jaanuarist 2027 diplomaatidele, välisesindustele, välisriikide relvajõudude ja rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite töötajatele ning teistele soodustatud isikutele Eestis ostetud kaupade ja teenuste käibemaksu tagastamise tingimusi.
Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigi 2025. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõu (1033 OE) annab tervikliku ülevaate riigi finantsseisundist, eelarve täitmisest ja valitsuse tegevusest 2025. aastal. Aruanne koondab riigiasutuste ning riigi valitseva mõju all olevate organisatsioonide finants- ja tegevusandmed. Koondaruanne sisaldab valitsussektori finantsülevaadet, tegevuste ja eesmärkide täitmise ülevaadet, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruannet ning infot kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta.
Aruande järgi olid 2025. aastal Riigieelarve tulud 18,3 miljardit eurot. Riigieelarve kulud ja investeeringud olid kokku 19,1 miljardit eurot, kasvades aastaga 1,55 miljardi euro võrra. Kulud ja investeeringud ületasid 2025. aastal 821 miljoni euro võrra tulusid. 2025. aasta valitsussektori statistiline puudujääk ulatus Statistikaameti esialgsetel andmetel 825 miljoni euroni, mis on kaks protsenti SKP-st.
Riigikontrolli auditis esile toodud soovituste järgi tuleks kaitseministril võtta tarvitusele meetmed, et parandada finantsjuhtimist, tagada majandustehingute kajastamisel Eesti finantsaruandluse standardist lähtumine. Koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori ja Kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril lahendada varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides tuvastatud probleemid. Riigikontrollil ei olnud audititoimingute käigus võimalik veenduda bilansis kajastatud Kaitseministeeriumi valitsemisala varude saldo õigsuses. Riigikontroll leidis, et riigi 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta.
Riigikogu liikmete Meelis Kiili, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Peeter Tali, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Kristo Enn Vaga ja Raimond Kaljulaidi algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (961 SE) soovitakse taastada tegevväelaste piirvanus ja eripensionid. Ühtlasi sätestatakse eelnõus kaitseväelastele ja reservi arvatud isikutele täiendavad sotsiaalsed tagatised, mis on seotud posttraumaatilise stressihäire või muu teenistusest tulenenud vaimse tervisehäire või töövõimetusega. Eelnõu lähtub põhimõttest, et riik hoiab oma inimesi kogu teenistuskarjääri vältel ega jäta toetuseta neid tegevväelasi ja veterane, kelle tervis on saanud kahjustada Eesti teenimisel.
Riigikogu liikmete Tiit Marani, Jaak Valge, Leo Kunnase, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Andrei Korobeiniku, Züleyxa Izmailova, Reili Ranna, Helmen Küti, Heljo Pikhofi, Lauri Läänemetsa, Madis Kallase, Riina Sikkuti, Anti Allase, Andre Hanimäe, Kalev Stoicescu, Jaak Aabi ja Enn Eesmaa algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (970 SE) tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine puuris. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri. Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2027. aastast kasutusele võetav tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu puurivabalt.
Isamaa fraktsiooni algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (984 SE) näeb ette netikasiinodele antud maksulangetuse tühistamise ja sellele eelnenud maksumäärade taastamise. Maksumääraks sätestatakse seitse protsenti.
Riigikogu liikmete Meelis Kiili, Leo Kunnase, Alar Lanemani, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Peeter Tali, Priit Sibula ja Anti Poolametsa algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse (riigikaitsekohus) eelnõuga (979 SE) soovitakse luua õiguslik alus Riigikaitsekohtu kui Põhiseaduse §-s 148 nimetatud erikohtu moodustamiseks. Eelnõuga määratletakse Riigikaitsekohtu üldine pädevusvaldkond sarnaselt teise tegutseva erikohtu liigi – halduskohtuga. Täpsema regulatsiooni väljatöötamine on kavandatud edaspidiseks. Eelnõus on väljendatud põhimõte, et Riigikaitsekohus saab rahu ajal kohtufunktsiooni täita ainult seadustes sätestatud juhtudel.
Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõuga (974 SE) tehakse muudatus, mis on vajalik huvide konflikti vältimiseks töökoha vahetusel, kui eelmisel töökohal saadud oskusteave, kontaktid, jne mõjutavad suurel määral uuel positsioonil tehtavaid otsuseid ning toiminguid.
Eelnõuga sätestatakse kohustus kaardistada ametiisikute ringi, kelle osas on kohane huvide konfliktist tulenevate korruptsiooniriskide maandamiseks pöörata tähelepanu nende töökohavahetusega kaasnevatele riskidele. Eelnõukohane seadus loob võimaluse kehtestada vajadusel kuni ühe aasta pikkune ajaline piirang töö alustamiseks teise tööandja juures või saamisel korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise juriidilise isikuga, kelle tegevust on ta viimase aasta jooksul avalikku ülesannet täites arvestatavalt mõjutanud – näiteks langetades hankeotsuseid.
Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et Kaitsepolitseiameti 2025–2026 aastaraamat rõhutas kaitse- ja energeetikavaldkonna korruptsioonitundlikkust, mis tuleb otsuste koondumisest kitsa isikute ringi kätte, mistõttu on vaja vältida olukordi, kus ettevõtjad taotlevad riigikaitseks mõeldud toote arendamiseks riigi toetust endistelt kolleegidelt. Kuigi Kaitsepolitsei aastaraamatus nimetati nn pöörduste efektist ohustatutena vaid mõnda valdkonda, on kohane regulatsiooniga maandada pöörduste efektist tulenevad riskid valdkonnaneutraalselt. Eelnõu eesmärk ei ole piirata ametnike liikumist erasektorisse ja vastupidi, vaid maandada võimalikud huvide konfliktide riskid.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Helir-Valdor Seedri algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (978 SE) soovitakse laiendada parlamentaarse kontrolli tugevdamiseks erikomisjonide õigusi ning võimaldada tõhusamalt karistada nii uurimis- ja erikomisjonide töö takistamise kui ka komisjonidele valeütluste andmise eest.
Eelnõu kohaselt laieneksid praegu uurimiskomisjonidele kehtivad õigused ka erikomisjonidele. Et tõhustada nii uurimis- kui ka erikomisjonide töö takistamise eest karistamise võimalusi, määrataks eelnõuga vastavate väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Riigikogu Kantselei. Lisaks soovitakse muuta eelnõuga karistusseadustiku alusel karistatavaks uurimis- ja erikomisjonidele teadvalt valeütluste andmine.
Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (964 SE) soovitakse ajakohastada keelevaldkonna õigusraamistikku, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses.
Eelnõuga soovitakse muu hulgas laiendada keelenõudeid platvormitöö tegijaile, kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad. Samuti soovitakse sätestada taksojuhtidele teenindajakaardi saamise eeldusena riigikeele oskuse nõue ning näha ette, et huvikoolis toimub õppetöö eesti keeles.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (956 SE) soovitakse langetada põhitoiduainete ehk värske liha ja kala, piimatoodete, puu- ja köögiviljade, leiva, saia ja munade käibemaksumäär 24-lt 13 protsendile. Algatajate sõnul aitaks muudatus leevendada hinnasurvet, toetada elanike toimetulekut ja parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (1010 SE) soovitakse kaotada mootorsõidukimaks ja sõiduautode registreerimistasu, et vähendada Eesti elanike maksukoormust.
Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (982 SE) soovitakse kaotada mootorsõidukimaks ja sõiduautode registreerimistasu, kuna algatajate hinnangul halvendavad need Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Meelis Kiili, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa, Peeter Tali, Alar Lanemani, Vladimir Arhipovi, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Krossi ja Priit Sibula algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (963 SE) soovitakse anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.
Eelnõu kohaselt lisatakse Kaitseväe Luurekeskus julgeolekuasutuste loetellu ning korrigeeritakse ja täpsustatakse julgeolekuasutuste ülesandeid. Algatajate sõnul tuleks praeguses julgeolekuolukorras anda kõikidele Eesti luure- ja vastuluurega tegelevatele organisatsioonidele oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ning see hõlmab ka õiguslikku regulatsiooni.
Riigikogu liikmete Lea Danilson-Järgi, Aivar Koka, Helir-Valdor Seedri ja Priit Sibula algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (983 SE) soovitakse parandada viljatusravi kättesaadavust.
Kui praegu on Tervisekassa tasutav viljatusravi kättesaadav kuni 40-aastastele naistele, siis eelnõu võimaldaks tasuta viljatusravi ka vanematele inimestele, juhul kui nad on raviga alustanud enne 40-aastaseks saamist. Algatajate sõnul on muudatus vajalik, arvestades meditsiini arengut ja sündide nihkumist järjest hilisemasse vanusesse.
Riigikontrolör Janar Holm esineb ettekandega riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2025.-2026. aastal teemal „Tervishoid surve all – suutlikkus toime tulla“.
Komisjoni istung
Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiskomisjonis – kell 9.30: Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (981 SE), kutsutud põhiseaduskomisjoni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja ja riigi valimisteenistuse esindajad.
Sündmused
Kell 10 – konverents ja auhinnatseremoonia „Aasta Põllumees 2026“, auhinnad annab üle president Ülle Madise (20. Augusti saalis).
Kell 10.38 – riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali ja liikmed osalevad Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa suursaatkondade eestvedamisel toimuval Esimese maailmasõja lõppu tähistaval mälestuspäeval ning asetavad Riigikogu pärja Vabadussõjas langenud Ühendkuningriigi mereväelaste mälestamiseks (Kaitseväe kalmistul).
Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Pärnu-Jaagupi kooli õpilastega.
Kell 11.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar avab Raili ja Vello Vinna loomingu näituse “Metall ja graafika” (Riigikogu kunstisaalis).
Kell 14.15 – Eesti–Ukraina parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross kohtub Ukraina suursaadiku Volodõmõr Boietškoga.
Kell 17 – Riigikogu VII koosseisu riigikaitsekomisjoni esimehe Rein Helme artiklite kogumiku esitlus (Riigikogu kunstisaalis).
Välislähetused
9.–11. november
Sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar osaleb Euroopa Parlamendi rahvatervise komisjoni korraldatav kohtumine koroonapandeemia õppetundide teemal Brüsselis Belgias.
11.–12. november
Rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu osaleb Euroopa Kontrollikoja Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemalisel konverentsil Luksemburgis.