Vastuse sai seitse arupärimist
Riigikogu liikmete Anti Allase, Andre Hanimäe, Madis Kallase, Riina Sikkuti, Tanel Kiige, Lauri Läänemetsa ja Helmen Küti esitatud arupärimisele põllumajandussektori rahastamise kohta (nr 961) vastas peaminister Kristen Michal.
Arupärijad viitasid asjaolule, et kuna põllumajandussektori rahastamise 546 miljoni euro teema on positiivselt lahenenud ja see läheb praeguste otsuste kohaselt põllumajandusse, siis arupärimise fookus läheb toidujulgeoleku saavutamisele, milles on põllumajanduse rahastamisel väga oluline roll. Arupärijad soovisid teada, kuidas seda on tehtud.
Michal kinnitas, et seisame Euroopa Liidu eelarve aruteludel Eesti põllumeeste huvide eest. Valitsus otsustas lisaks ühtse põllumajanduspoliitika sihtotstarbelisele eraldisele 1,59 miljardit suunata 546 miljonit põllumajandusse ja toidujulgeolekusse.
Peaminister selgitas, et Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste arutelul oli toidujulgeoleku tagamine oluline prioriteet. Toidujulgeoleku ja sektori toimepidevuse kontekstis on oluline, et Euroopa Liidu eelarves ette nähtud vahendid läheksid toidusektorile. Otsuse tegemisel arvestati põhimõttega tõsta toidusektori isevarustatust, kriisikindlust ja konkurentsivõimet.
Michal ütles, et Eesti põllumajandussaaduste isevarustatuse tase oli möödunud aastal 131%. Prognoositud tase 2026. aastal on 115%. Toidujulgeoleku tagamiseks on oluline tagada Eesti isevarustatust, tugevdada kohalikke väärtusahelaid ning vähendada sõltuvust pikkadest ja haavatavatest tarneahelatest. Eesmärk on tagada piisav ja ohutu toit nii tava-, kriisi- kui sõjaolukorras.
Michali sõnul on eesmärk, et igal ajal oleks Eesti inimestel juurdepääs piisavale ja ohutule toidule. Kolm strateegilist tegevussuunda, millele toidujulgeolek toetub, on isevarustatus ja tarneahelate terviklikkus, sealhulgas kriitiliste tootmissisendite impordisõltuvuse vähendamine. Teiseks, konkurentsivõime ehk lisandväärtus hõivatu kohta, põllumajandussaaduste eksport, tarneahelas loodav lisandväärtus, sektori investeerimisvõimekus ja kapitalimahutused. Ja kolmandaks, kriisikindlus ehk autonoomse kriisitootmise võimekus prioriteetsetes väärtusahelates, kriisipoodide võrgustiku katvus, toiduvarude katvus, kodumajapidamiste kriisivalmidus.
Michal ütles, et otsetoetused põllumajandusse suurenevad, et vähendada sõltuvust toiduainete impordist ning suurendada Eesti toidujulgeolekut. Oluline on, et aastatel 2028–2034 Euroopa Liidu toetuste perioodil hoida fookus sektori konkurentsivõimel, isevarustatusel ja toidujulgeoleku tugevdamisel.
Ta lisas, et tootlikkus põllumajanduses on kasvanud. Eurostati andmetel suurenes põllumajanduse tööjõu tootlikkus 2025. aastal Eestis peaaegu 31%. „Maa on piiratud ressurss ja seetõttu tuleb eelkõige hoida väärtuslik põllumajandusmaa põllumajandustootmises ja vähendada selle hõivet ehituse ja muu arendustegevuse poolt. Lisaks suurendada põllumajandusmaa tootlikkust kestlikult, parandades mulla viljakust, toetades täppis- ja taastavat põllumajandust, soodustades tootmise efektiivsust ja lisandväärtust suurendavaid investeeringuid,“ toonitas Michal. Ta täpsustas, et praktiliste meetmetena edendatakse taastavat põllumajandust ja mulla tervise parandamise praktikat: lupjamine happelistel muldadel, mitmekesised külvikorrad ja valgurikaste kultuuride kasvatamine, orgaanilise ainesisalduse suurendamine ning vahekultuuride kasvatamine toitainete leostumise vähendamiseks ja mulla struktuuri parandamiseks, mulla veerežiimi reguleerimist.
„Tootmise tõhustamiseks toetatakse täppisviljelust, regulaarseid mullaanalüüside tegemisi ning vajaduspõhist väetamist. Samuti toetame tootmise efektiivsust ja lisandväärtust suurendavaid investeeringuid ning riskijuhtimise meetmete kasutuselevõttu, et vähendada ilmastiku, turu ja taimekahjustajate mõju ning hoida tootmine stabiilsem,“ ütles Michal.
Peaminister vastas veel arupärimistele, mis käsitlesid põllumajandussektori rahastamist (nr 961), Vene kodanike majandustegevusega seotud julgeolekuriske (nr 963) ning riigieelarve puudujäägi suurenemist ja riigirahanduse jätkusuutlikkust (nr 987).
Siseminister Igor Taro vastas arupärimisele aina süveneva personalikriisi kohta politseis (nr 1011) ning regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras arupärimistele, mis puudutasid välismaise tööjõu osakaalu suurenemist takso- ja sõidujagamisteenuse sektoris (nr 1014), ajalehtede kojukande hinda ja riigi toetuspoliitikat (nr 1037) ning Saaremaa lennuühenduse piletihindade tõusu (nr 1057).
Istung lõppes kell 20.52.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.