Riigikogu arutas tänasel istungil kuut eelnõu ning kuulas ära kultuuriministri aastaettekande.
Istungi algul andsid Riigikogu ees ametivande ja astusid ametisse uued ministrid: kaitseminister Martin Herem ning majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE), mis täpsustab Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise järel seaduses kasutatavaid termineid ning võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamise ulatust.
Eelnõuga ühtlustatakse küberturvalisuse 2. direktiivi ja küberturvalisuse seaduse termineid ning luuakse osalistele selgem arusaam Riigi Infosüsteemi Ameti võrgu- ja infosüsteemide alase järelevalve ulatusest. Lisaks seotakse direktiivi rakendusmäärusega kehtestatavad turvanõuded selgemalt teenustega, mida rakendusmäärus puudutab.
Eesti õigusesse üle võetud küberturvalisuse 2. direktiivi eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Esimese lugemise läbis neli eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (psühhiaatria saatekiri, e-konsultatsioon ja erialata arstid) eelnõu (922 SE), millega luuakse õiguslik alus e-konsultatsiooni kasutamiseks, kehtestatakse psühhiaatria erialal saatekirja nõue ning täpsustatakse erialata arstide tegutsemise aluseid.
Eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus, mis võimaldab e-konsultatsiooni senisest laiemalt kasutada. Seletuskirja kohaselt toetab see tervishoiutöötajate vahelist koostööd ning võimaldab patsientidel ja suunavatel arstidel saada kindla aja jooksul edasise ravi või eriarsti vastuvõtu vajaduse kohta tagasisidet.
Teise muudatusena hakkab psühhiaatri vastuvõtule pöördumine toimuma saatekirja alusel. Kui seni sai inimene pöörduda otse psühhiaatri poole, siis edaspidi hindab patsiendi seisundit esmalt perearst või vaimse tervise õde ning Tervisekassa tasub psühhiaatri vastuvõtu eest üksnes saatekirja olemasolul. Muudatuse eesmärk on pakkuda psühhiaatrilist abi kiiremini neile patsientidele, kes seda kõige enam vajavad.
Lisaks muutub eelnõuga selgemaks üldarste puudutav regulatsioon. Muudatuse kohaselt ei saa erialata arst teha eriarsti pädevusse kuuluvaid tegevusi ning tervishoiuteenuse osutaja ei saa talle selliseid ülesandeid anda. Samuti lihtsustub eelnõuga haiglate aruandlus, kuna kaotatakse kohustus esitada Sotsiaalministeeriumile eraldi eelarveandmeid, mis on olemas Rahandusministeeriumi saldoandmikes.
Läbirääkimistel võttis sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi täiskogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli viis, vastu aga 43 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE), mille eesmärk on parandada tarbijate teadlikkust ja suunata neid tegema kestlikumaid tarbimisotsuseid. Selleks täiendatakse lepingueelse teabe andmise nõudeid, et tarbijad saaksid enne ostuotsust toodete omadustest parema ülevaate.
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivi nõuded, millega täpsustatakse ettevõtjate kohustusi ja tarbijate õigusi keskkonnahoidlikuma tarbimise edendamiseks. Eelnõu kohaselt laieneb ettevõtjatele kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist täiendavat teavet. Edaspidi tuleb tarbijat teavitada tasuta tarkvarauuenduste olemasolust ning toodete parandatavusest.
Parandatavushinne on ELi nõuetel põhinev punktisumma, mis näitab, kui lihtne on toodet parandada. Praegu kehtib parandatavushinde esitamise kohustus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Kui parandatavushinne ei ole asjakohane, peab ettevõtja esitama info varuosade ning parandus- ja hooldusjuhendite kättesaadavuse ning võimalike parandamispiirangute kohta. Samuti tuleb tarbijale anda teavet keskkonnahoidlike kättetoimetamisviiside kohta, kui neid pakutakse.
Lisaks nähakse eelnõuga ette, et ettevõtjad peavad kasutusele võtma ühtlustatud teate ja märgise, mis tuletab tarbijale meelde tema õigusi kauba mittevastavuse korral. Kui tootja pakub toodetele vastupidavusega seotud müügigarantiid, tuleb selle kohta esitada tarbijale teave ühtlustatud märgistuse kaudu. Kauplustes ja e-poodides kuvatakse ühtne teade tarbija seaduslikest õigustest.
Läbirääkimistel võttis sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli seitse, vastu aga 39 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (919 SE), millega muudetakse paindlikumaks taimekaitsekoolituse regulatsioon. Eelnõu kohaselt ei ole taimekaitsetunnistuse saamise peamine eeltingimus üksnes taimekaitsekoolituse läbimine, vaid ka asjakohaste teadmiste olemasolu, mida tõendab taimekaitsekoolituse eksami edukas sooritamine.
Samuti näeb eelnõu ette võimaluse kasutada taimekaitsevahendeid mehitamata õhusõidukitelt. Taimekaitsevahendite kasutamine lennukitelt ja helikopteritelt jääb endiselt keelatuks, kuid teatud tingimustel on lubatud nende pritsimine droonidelt. Lisaks leevendatakse eelnõuga taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate iga-aastast koolitusnõuet ning muudetakse menetlusprotsessid paindlikumaks.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (918 SE), mis muudab alates järgmise aasta keskpaigast kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise.
Eelnõu näeb ette, et alates järgmise aasta 1. juunist tuleb kõik koerad, kassid ja valgetuhkrud mikrokiibiga märgistada ja registreerida Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris. Praegustele loomapidajatele antakse eelnõuga lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks üleminekuaeg kuni 1. jaanuarini 2029.
Looma esmasel registreerimisel ja loomapidaja vahetumisel hakkab kehtima 12-eurone riigilõiv, millest on vabastatud riigiasutused ja varjupaigad. Kui loom on enne muudatuste jõustumist kiibistatud ja registreeritud, kantakse registriandmed uude registrisse automaatselt ja loomapidajale lisakulu ei teki.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused tuvastatavat isikut kujutavate nõusolekuta ja tehislikult loodud kujutiste tõkestamiseks ning kannatanute tõhusaks kaitseks“ eelnõu (893 OE). Eelnõuga sooviti, et valitsus töötaks välja muudatused, mis annaksid selge, tehnoloogianeutraalse ja tõhusa õigusliku aluse, et tõkestada nõusolekuta loodud paljastavate või seksuaalse sisuga tehislike kujutiste levimist ning kannatanuid paremini kaitsta. Esitajate sõnul tuleks tagada, et inimese nõusolekuta intiimsete tehislike kujutiste levitamine oleks üheselt mõistetavalt keelatud ja karistatav.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 18 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Kultuuriminister tegi aastaettekande
Riigikogu kuulas ära kultuuriminister Heidy Purga tänavuse ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Purga andis parlamendile ülevaate nii eelmisel aastal tehtust kui ka edasistest plaanidest ning rõhutas, et kultuuri, sporti ja lõimumisse panustamine ei ole riigi kõrvalkulu, mida saab keerulistel aegadel pausile panna, vaid see on investeering Eesti julgeolekusse, inimeste tervisesse ja ka majanduse tulevikku.
„Kultuur kujundab meie keelt ja identiteeti, aga ka loovust, kriitilist mõtlemist ja võimet üksteist mõista. Sport ja liikumine tugevdavad inimeste füüsilist ning vaimset tervist ja seeläbi kogu riigi vastupidavust. Ühine kultuuri- ja inforuum mõjutab otseselt seda, kui sidus on meie ühiskond ning kui hästi me tuleme toime kriisidega,“ rääkis Purga ja märkis, et selle kõige keskmes on inimesed: kultuuritöötajad, loovisikud, kollektiivijuhid, treenerid, õpetajad ja vabatahtlikud. „Kultuur vajab vabadust, annet ja pühendumist, aga ta vajab ka tarku investeeringuid. Ilma nendeta ei pruugi kultuur jõuda inimesteni, kogukondadeni ega ka järgmiste põlvkondadeni.“
Purga sõnul ei saa Eesti tugevust mõõta ainult majandusnäitajates või riigikaitsekuludes. „Meie riigi tugevus väljendub ka selles, kas lapsel on võimalus kogeda kultuuri ja liikuda, kas inimene tunneb end oma kogukonnas hoituna ning kas meil on ühine keel, inforuum ja usaldus üksteise vastu,“ ütles ta.
Samuti märkis Purga, et riiki ei hoia koos vaid piirid. „Riiki hoiavad koos lood, mida me räägime, väärtused, mida me jagame, ja usk, et see meie ühine Eesti on hoidmist väärt,“ lausus minister ja lisas, et seepärast tuleb kultuuri, sporti ja lõimumist käsitleda mitte kuluna, vaid Eesti kestmise ja edenemise eeldusena. „Need ei ole kõrvalised teemad ega mugavate aegade lisad, need on valikud, millest sõltub, kui sidus, terve ja kindel on Eesti ka keerulisematel aegadel.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihkel Lees Reformierakonna, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Tõnis Lukas Isamaa, Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Kadri Tali Eesti 200 fraktsioonist.
Istung lõppes kell 19.31
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.