Riigikogu arutas Andrus Ansipi kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale
Riigikogus täna toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi arutelul tegid ettekanded Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas, peaminister Taavi Rõivas ja Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Andrus Ansip.
Aas andis ülevaate Riigikogus toimunud senistest aruteludest Euroopa Komisjoni voliniku kandidatuuri küsimuses. Tema sõnul on Euroopa Liidu riikides üldlevinud tava, et Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi valiku langetab liikmesriigi valitsus, mitte parlament. „Sellega soovitakse vältida võimalikku institutsionaalset konflikti Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samuti on valitsuse otsustusprotsess üldjuhul kiirem ja paindlikum,“ selgitas Aas. Tema sõnul otsustas Euroopa Liidu asjade komisjon tuua teema käsitluse seekord täiskogu istungile. „Valitsuskabineti otsusest lähtudes toimus 6. juunil Euroopa Liidu asjade komisjonis ka kohtumine Andrus Ansipiga. Kohtumine oli igati asjalik ja sisukas,“ ütles Aas.
Rõivas rõhutas, et Euroopa Komisjoni volinik on üks kaalukamaid ametikohti, kuhu Eestil on võimalik esitada oma kandidaat. „Kandidaadi nimetamise kohustus ja pädevus on seaduse järgi valitsusel, aga mul on väga hea meel, et parlament on haaranud initsiatiivi ja kasutab seda võimalust Euroopa-teemaliseks debatiks,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et valitsus küll nimetab kandidaadi, aga ei volita ega suuna teda muul moel. Reeglite kohaselt ei saa ega tohi seda teha ka Riigikogu, ei enne ega ka pärast ametisse nimetamist. „Volinik peab olema sõltumatu välisest survest ja teenima Euroopa kui terviku ja sealhulgas Eesti huve,“ märkis Rõivas. Ta jagas mõtteid, mida ta peaministrina ootab uutelt Euroopa institutsioonide juhtidelt. „Ennekõike seda, et nii liikmesriigid kui ka Euroopa Liit püsiksid struktuursete reformide kursil. Euroala stabiilsusele suunatud poliitiline orientatsioon peab jätkuma ning komisjon ei tohi näidata üles vähimatki tolerantsi eelarvereeglite rikkumise suhtes,“ ütles Rõivas. Tema sõnul peaks komisjon jätkama Euroopa energia-, side- ja transpordisüsteemide ning vastavate turgude ühendamisega. Majanduskasvu taastamiseks tuleb avada ja arendada nii teenuste kui digitaalset turgu. Samuti tuleb Euroopa ja Ameerika vahele luua ühtne transatlantiline majandusruum. Ja viimaks ei pääse me üle ega ümber ka julgeolekuteemast. „Euroopa uued juhid peavad tegema adekvaatsed järeldused kriisidest Euroopa lõuna- ja idapiiride taga,“ rõhutas Rõivas.
Ansip selgitas, et kui talle peaks usaldatama komisjoni liikme koht, siis loodab ta hea seista et komisjoni otsused tugevdaksid Euroopa Liidu sisemist ja välist julgeolekut. Ta näeb ennekõike kolme töösuunda. „Esimene neist on Euroopa Liidu energiasõltumatuse tagamine. Teiseks, demokraatlike arengusuundade ja heaolu kasvu toetamine meie naabruskonnas. Kolmandaks, majanduse ja ühtse turu tugevdamine. Majanduslik paigaltammumine, tööpuudus ja lootusetus tekitavad kergelt pinnase äärmuslike vaadete levitamiseks. Me ei ole veel kaugeltki kasutanud ära kõiki ühtse turu võimalusi viisil, mis annaksid tugevama tõuke majanduse arenguks ja töökohtade loomiseks,“ ütles Ansip. Ta lisas, et digitaalse ühtse turu arendamine on siin esmane. Samuti on oluline piirideülese taristu loomine, mis võimaldaks kasutada ühtse turu potentsiaali ning vabakaubanduslepingute sõlmimine Euroopa Liidu tähtsamate kaubanduspartneritega, selgitas Ansip.
Ansip vastas arutluse käigus arvukatele küsimustele, mida esitasid kõikide fraktsioonide esindajad.
Läbirääkimistel võtsid sõna Arto Aas, Karel Rüütli, Ester Tuiksoo ja Tiit Tammsaar.
Riigikogu pressiteenistus